Valimisnõunikud | Lepik: kergliiklusprobleemid näitavad, et Tartu areneb ({{commentsTotal}})

Millised on liiklusprobleemid Tartus. Kas tarvis on trammi või piisab bussiliinide korrastamisest. Millised on Tartu liikluses pudelikaelad ja kuidas erakonnad ja valimisliidud neid lahendavad. Tänases Valimisnõunike rubriigis annavad nõu jalgrattaaktivist Rein Lepik ja liiklusprobleemide lahendaja Sulev Sannik.

Liiklusekspert Sulev Sannik tõdeb, et kui Tartus Riia tänaval on suudetud teha liiklemist mugavamaks,  siis Turu tänav on jäetud pisut soiku. “Kui mõelda Sepa tänava poolt ristmikust tagasi, siis on need kindlasti kohad, kus praegu saaks lihtsate vahenditega, olgu selleks ring- või fooriristmik, asju parandada,” nendib Sannik.

Sanniku sõnul on erakonnad ja valimisliidud enda programmides ära maininud ka Põhja ringtee silla ehitamise.  “Kindlasti on selge, et Ida ringtee osas ja sealpool linnas on meil sildasid üksjagu. Sinna sildasid juurde ehitades need enam väga suurt efekti ei annaks,” arvab Sannik.

Tema sõnul on tegemist maanteesillaga, mis ei lahenda supilinlastele ja Tähtvere elanikele olulisi küsimusi, mis on seotud peaasjalikult kergliiklusega.

Lepik: jalgratturitele oma liiklusskeem

Jalgrattaaktivist Rein Lepik möönab, et Tartus on üha rohkem hakatud mõtlema kergliiklejatele. “1995. aastal rääkisin volikogu liikmena, et Tartust võiks saada jalgrattalinna. Seda juttu kuulati, mitte väga mõistvalt ja pigem sellise kaastundliku näoga. Öeldi, et inimesed saavad rikkaks ostavad autod, mis jalgrattaga liiklemisest siin üldse on mõtet rääkida,” meenutab Lepik.

Jalgrattaklubi “Vänta aga” president tõdeb, et vaadates praeguseid arenguid, siis on tema süda suhteliselt rahul. “See, et meil pole põhjust kõigega rahul olla näitab, et oleme jõudnud arengus sammukese kaugemale,” leiab Lepik.

Ta toob näite Hollandist, kus jalgrattaliiklus on jalakäijate radadest eraldatud. “Ratturid liiguvad seal omas liiklusskeemis, mistõttu pole neil vaja jalakäijatega palju kokku puutuda. See aga on meie jaoks veel natukene kauge teema,” nendib Lepik. Samas toonitab ta, et selle peale peab juba praegu mõtlema hakkama ja sel puhul soovitab Lepik vaadata Helsingi poole.


“Tartus on esimesed väikesed teod tehtud. Vaksali tänavale on loodud nii autoteele kui ka jalakäijate rajale kergliiklustee. Seega julgemad saavad kasutada tänavat ja teised kõnniteel kulgevat kergliiklusteed,” toob Lepik näite. Teisalt nendib aktivist, et Tartu on väike ja kompaktne linn, mistõttu saab jalgratturitele eraldi liiklusskeemi loomine olema keerukas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: