Riigikogu fraktsioonide palgafondi kasv võimaldas nõunikke juurde palgata ({{commentsTotal}})

Uuest aastast kasvas riigikogu fraktsioonide palgafond, samuti muudeti palgafondi jagamise põhimõtteid, mis võimaldas eeskätt väiksematel fraktsioonidel endale nõunikke juurde palgata. Siiski on nõunikke juurde palganud peaaegu kõik fraktsioonid.

Uuest aastast hakkas kehtima uus riigikogu fraktsioonide palgafondi korraldus, üksiti kasvas palgafond viiendiku võrra, 822 000 eurolt 1 002 000 eurole.

Kui varasem palgafondi jaotus võttis arvesse vaid fraktsiooni kohtade arvu riigikogus, siis uue süsteemi järgi on osa palgafondist fikseeritud ning ülejäänu sõltub kohtade arvust.

Varasem jaotus soosis suuremaid fraktsioone, kes said omale rohkem poliitnõunikke lubada.

Väiksemate fraktsioonide algatatud muudatus tulenes sellest, et eelmises koosseisus oli esindatud neli erakonda, kuid selles kuus - lisandusid Vabaerakond ja EKRE - , nii et supp jäi lahjemaks. Eeskätt kannatas väiksemate fraktsioonide palgafond, mis tähendas, et neil oli raskusi nõunike palkamisega.

"Süsteem muudeti väiksemate fraktsioonide kasuks ja ma arvan, et Eesti demokraatia sellest ainult võidab. Süsteem on muutunud selle võrra, et nüüd on kõigile võrdne baasraha, mis ei sõltu riigikogu liikmete arvust fraktsioonis, ja teine osa, mis sõltub," kommenteeris riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE). "Keegi ära andma midagi valmis ei ole, aga väiksematele juurde andma oldi nõus."

Baasraha, mis nüüd igale fraktsioonile garanteeritud on, on 4000 eurot kuus. Ülejäänu, mis makstakse fraktsiooniliikmete arvu pealt, on 589 eurot kuus.

Seitsme kohaga EKRE ja kaheksa kohaga Vabaerakond leiavad, et uus süsteem on õiglasem, ehkki päris rahul nad palgafondi jaotusega veel pole.

Näiteks EKRE fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul teenivad nende fraktsiooni nõunikud alla Eesti keskmise palga.

"Eriti just väikesed fraktsioonid olid vaeslapse osas. Nüüd mõnevõrra suurendati seda, aga tegelikult need summad, mis me saame, on ikkagi kõige väiksemad, võrreldes teiste erakondadega," ütles Põlluaas. "Me võtsime ühe töötaja juurde, aga paraku meie nõunike palgad on kõige väiksemad võrreldes teiste erakondadega."

Väikseima, EKRE fraktsiooni nõunike igakuine palgafond koos kõigi maksudega on 8123 eurot, mis jaotub nelja töötaja peale.

"Riigikogus on tööd kõigil fraktsioonidel ühepalju, sõltumata sellest, kui palju on ühes või teises fraktsioonis liikmeid. Iga eelnõu kohta tuleb arvamus kujundada ikkagi igal fraktsioonil, iga arvamus tuleb kommunikeerida igal fraktsioonil, nii et seni olid väikesed fraktsioonid äärmiselt ebaõiglases olukorras," leidis ka Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.

Vabaerakond ja EKRE ongi tänavu omale kaks nõunikku juurde palganud. Nüüd on kõigil parlamendierakondadel koos sekretariaadijuhatajatega neli-viis nõunikku, välja arvatud Reformierakond, kes torkab silma pretsedenditu kümne nõuniku palgal pidamisega.

Viiendiku võrra kasvanud palgafondi üle on fraktsioonidel õigus ise otsustada, kas tõstavad olemasolevate nõunike palku või palkavad inimesi juurde. Lisaks EKRE-le ja Vabaerakonnale, kelle soovil süsteemi muudeti, on palgafondi kasvu arvelt palganud omale ühe nõuniku juurde ka kõik ülejäänud fraktsioonid peale kümne nõunikuga Reformierakonna.

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: