Kivirähki analüüs: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa ({{commentsTotal}})

Valimistele agiteeriv tramm.
Valimistele agiteeriv tramm. Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Tallinlaste eelistused kohalikel valimistel vahelduvad linnajaoti suuresti. Turu-uuringute AS uuringutejuhi Juhan Kivirähki analüüsist koorub välja ka see, millist erakonda eelistab teatud linnaosa elanike enamus.

Valijate erakondlike eelistuste pingerida kohalikel valimistel toob esile üsna sarnased poliitilised jõujooned sellega, mida nägime eelmisel nädalal avaldatud riigikogu valimiseelistuste puhul.

Tõsi, kuna kohalikel valimistel saavad osaleda ka määratlemata kodakondsusega ja teiste riikide kodanikud, kogub nendel oluliselt lisahääli Keskerakond ning vastavalt kahaneb teiste erakondade toetus. Erinevusi toob kaasa ka valimisliitude kaasalöömine valimistel – nemadki röövivad erakondadelt hääli, eriti väljaspool Tallinna.

Tallinnas valimisliidud küll eriti ilma ei tee, erand on vaid peamiselt mittekodanike toetusele tuginev Savisaare Valimisliit. Kuid seda kooslust ei saagi päris klassikaliseks valimisliiduks lugeda. Valimisliidu all peetakse ju enamasti silmas kodanike omaalgatusel tuginevat ühendust – nagu näiteks asumiseltside koostöös sündinud Vaba Tallinna Kodanikku –, mitte aga neid kooslusi, mille taha on varjunud erakondade tipp-poliitikud. Päris kindlasti ei ole antud juhul tegemist sellise valimisliiduga, mille edu nimel Vabaerakond kohalikel valimistel kandideerimisest loobus.

(lugu jätkub pärast jooniseid)

Väärib märkimist, et kuu aega enne valimisi on paljude valijate jaoks määramatus veel väga suur. Kui Tallinnas ei oska oma eelistust öelda umbes 25 protsenti küsitletutest, siis väljaspool Tallinna jätab oma valimiseelistuse ütlemata üle 40 protsendi küsitletutest. 

Kõige enam pakub loomulikult huvi, mis hakkab juhtuma Tallinnas. Kui vaadata Keskerakonna toetusprotsenti (44), siis võib tunduda, nagu oleks neile absoluutne enamus Tallinna volikogus juba tagatud. Siiski see nii ei ole, sest Tallinna kohalike valimiste eripära on see, et need toimuvad igas linnaosas eraldi ning koondtulemus moodustub kaheksa linnaosa tulemuste summast. 

Kui Keskerakonna võit on tõenäoliselt mäekõrgune Lasnamäel (seal toetas neid kaks kolmandikku küsitletutest) ning küllaltki veenev ka Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Mustamäel (üle 40 protsendi), siis Kesklinnas, Kristiines ja Nõmmel kogus Keskerakond üksnes neljandiku häältest ning Pirital vaid 16 protsenti. Nii peaks nende lõpptulemus piirduma umbes 34 mandaadiga. Muidugi võib sellele tulla lisa kompensatsioonimandaatidest, mille hulk sõltub sellest, kui palju mandaate jääb ringkondades välja jagamata ning kui palju koguvad toetust valimiskünnise alla jäävad nimekirjad.

Kui üritada samal viisil ka teiste erakondade toetusprotsendid mandaatideks teisendada, siis võiks Reformierakond oodata 15-17; Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10-12; EKRE 6-7 ja IRL 5-6 mandaadi võitmist.

Praeguste küsitlustulemuste põhjal võib viieprotsendilise valimiskünnise ületamisel jääda raskustesse ka Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn. Siiski võib seda seletada pigem asjaoluga, et valimiskampaania oli küsitluse ajal veel algfaasis.

Kuna Savisaart sooviks taas linnapeana näha 9 protsenti küsitletud tallinlastest (sellega on ta ühe pulga peal Rainer Vakra ja Kristen Michaliga; seevastu Taavi Aasa sooviks linnapeaks 25 protsenti), siis võib arvata, et ka tema valimisliidu toetus võib veel kasvada. Kuid kindlasti ei leia aset sellist tõusu, mis viiks Urmas Sõõrumaa poolt lubatud valimisvõiduni. Pigem võiks neile prognoosida 5-7 mandaadi saamist volikokku. Samas tähendab iga Savisaare valimisliidule tulev lisaprotsent Keskerakonna toetuse vastavat kahanemist.

Keskerakonna ja Savisaare valimisliidu omavahelises mõõduvõtmises tuleb arvestada saatuse irooniat, et kogu see ulatuslik propagandamasin, mis Tallinnasse Savisaare ettevõtmisel on loodud, ei teeni praegu enam oma endist isandat, vaid ametis olevat linnavõimu. Nii peab Savisaar leidma oma kampaania tegemiseks muid võimalusi, nagu näiteks viimastel päevadel aset leidnud ekskursioonid Hundisilmale.

Muidugi on valimiskampaania otsustav faas – vahetud debatid raadios ja televisioonis – alles algamas, mis kindlasti võib mingil määral muuta ka valijate eelistusi. •

Toimetaja: Rain Kooli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: