Valimisnõunikud | Pedaste: õpilaste vajaduspõhine eristamine pole õige tee ({{commentsTotal}})

Kas Tartu hariduselu suurim probleem on viimastel kümnenditel korrast ära lastud kooli- ja lasteaiahooned või peaks raha panustama hariduse sisu edendamisse. Millised on veel valikuvõimalused Tartu hariduselus. Tänases Valimisnõunike rubriigis annavad nõu Tartu ülikooli professorid Toivo Maimets ja Margus Pedaste.

Pedaste nendib, et Tartu probleemid on sarnased üleriiklikele muredele. “Kui me oleme haridusteadlastega lahanud, millised on kõige esmased probleemid, siis võib öelda, et neid on kaks - nüüdisaegsete õpilahenduste rakendamine ja kaasava hariduse mudeli puudumine,” selgitab Pedaste. Tema sõnul peab rohkem mõtlema õppesisu ehk õppemeetodite valiku peale ja vaatama, kui palju toetab kooli sotsiaalne keskkond õpiväljundite saavutamist.

Pärast viie erakonna ja ühe valimisliidu programmiga tutvumist tõdeb Pedaste, et kõige rohkem kõnetab eelpool väljatoodud küsimusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja valimisliidu Tartu Heaks programm. “Nendes programmides on teemasse mindud suhteliselt sügavuti ja mitte selliste üldiste sõnumitega, et teeme kõik koostööd ja lubame, et ülikool teeb meiega paremini koostööd,” selgitab Pedaste.

Tartu ülikooli haridustehnoloog rõhutab, et Tartus ja Eestis laiemalt on vaja rohkem õpetajate täienduskoolitusi, mis võimaldab pedagoogidel uue situatsiooniga toime tulla. “Kui arvame, et Tartu on piisavalt suur ja me saame panna erivajadustega õpilased eraldi klassi, siis see ei ole õige tee,” leiab Pedaste.

Tema sõnul peab leidma viisi, kuidas tava- ja erivajadustega õpilased saaksid koos õppida. “Me peame leidma viisi, kuidas erineva taustaga õpilased saaksid koos õppida ja seeläbi üksteist tundma ja koos elama,” lisab haridusspetsialist.

Maimets: betoon pole haridusinvesteering

Tartu ülikooli õppejõud Toivo Maimets nendib, et kandidaatide valimislubadused pole tegelikult aastate jooksul väga muutunud. “Tüüpilised lubadused on eelkõige ehitada ja rohkem palka maksta. Need on üsna ühised lubadused, mida oleme juba aastaid-aastaid näinud,” tõdeb Maimets.

Ta lisab, et nüüd on hakanud erakonnad ja valimisliidud lisama lubadustele numbreid. “Kes lubab kümne aastaga, kes üheteist- või kaheteistaastaga kõik Tartu koolid korda teha,” selgitab Maimets. Samas leiab Maimets, et koolide remonti ei peaks võtma kui investeeringut haridusse, sest tegelikult on ehitamine omavalitsuse kinnisvara arendamine.

“Kas seal pärast on kool või mõni muu asutus sees, see tegelikult polegi nii oluline. Ma tahaks näha ikkagi seda raha, mis reaalselt hariduse arendamisse ja toetamisse läheb,” toonitab Maimets.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: