Reformierakondlased: tasuta ravikindlustus oleks vastutustundetu ({{commentsTotal}})

{{1506417660000 | amCalendar}}

Reformierakondlastest endised rahandusministrid Jürgen Ligi ja Maris Lauri kritiseerivad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ideed anda tasuta ravikindlustus ka neile 90 000 inimesele, kel seda pole, nimetades seda inimestelt vastutustunde äravõtmiseks.

Jevgeni Ossinovski käis Postimehes välja idee, et riigile oleks odavam tagada tasuta arstiabi kõigile, selmet maksta kinni kiirabiteenust, mida ravikindlustuseta isikud tasuta saavad, kui lõpuks viimases hädas arstile satuvad.

Ossinovski sõnul on ravikindlustuse laiendamise üks põhjus see, et pole normaalne, et 21. sajandil puudub kuuel kuni seitsmel protsendil elanikkonnast juurdepääs tervishoiuteenusele. See pole tema hinnangul pikas perspektiivis efektiivne.

"Meil on täna ravikindlustamata isikutele tagatud vältimatu abi, mille eest riik maksab umbes kümme miljonit eurot aastas. Aga me teame, et väga paljud ravikindlustamata isikud jõuavad tervishoiu vaatevälja või teenusele alles siis, kui nende haigused või muud probleemid on arenenud nõnda kaugele, et nende ravi on erakordselt kulukas," rääkis Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

90 000 ravikindlustamata inimese seas on Ossinovski sõnul rohkesti noori mehi, hooajatöötajaid, loomeinimesi, meremehi.

"Üks grupp on siin näiteks loovisikud, kes näiteks ei tööta töölepingu alusel või muude lepinguliste vormide alusel saavad tasu korra poole aasta jooksul, ja isegi kui see tasu suuruselt võiks katta nende ravikindlustuse terveks aastaks, siis vastavalt kehtivale korrale saavad nad seda ainult üheks või kaheks kuuks. Sellistel puhkudel muidugi on see ebaõiglus eriti suur," selgitas minister.

Maris Lauri sõnul tuleb sellisel juhul leida ühtne lahendus.

"Tuleb leida ühtne lahendus sellisel puhul, kus inimesed tegelikult panustavad süsteemi, aga kuna nende töökoormus on ebaühtlane ajas, siis nendel ka sellisel ajal säiliks. Ma arvan, et siin ei peaks olema kümme erinevat lahendust, selle saab viia ühe lahenduse alla," ütles ta.

Jürgen Ligi ja Maris Lauri asusid ministri ideed teravalt ründama.

"Ravikindlustus, aga tegelikult ka pensionikindlustus, on loodud teadlikult kindlustuse põhimõttel - seatud sõltuvusse sellest, et inimene on aktiivne ja esmajärjekorras sellest, et ta maksab maksu. Kui ta seda maksu ei maksa, siis töötuna ta siiski ravikindlustuse saab, juhul kui ta on aktiivne," kommenteeris Jürgen Ligi Vikerraadio saates "Uudis+".

"Oleks äärmiselt kahju, kui see asi ära tehakse, sest kaob ju üks maksudistsipliini põhilisi instrumente," lisas Ligi, nimetades, et siis kaob inimesel huvi jälgida, et talle ei makstaks ümbrikupalka.

Lauri hinnangul tähendab ravikindlustuse kõigile laiendamine kindlustussüsteemi kaotamist ning üleminekut riiklikule, maksurahaga finantseeritud süsteemile.

"Praeguses olukorras võtame nii, et osad inimesed on kohusetundlikud, maksavad, aga selle eest saavad teenused ka inimesed, kes tegelikult võiksid maksta, aga ei maksa - see on minu arvates väga ebaõiglane ja tõmbab kindlasti maksutasumise moraali kõvasti allapoole," arvas Lauri.

Tema sõnul on hirm ravikindlustusest ilma jääda legaalse sissetuleku eelistamisel väga tugev motivaator.

Ossinovski imestab, miks peab tervisekaitsesüsteem tegema maksuameti tööd, kuid lisab, et kui kavandatav samm peaks tõepoolest maksulaekumisi vähendama, tuleb seda arutada ka rahandusministeeriumiga.

Hoolekanderiigi pealetung

Otsesest kulust, mille põhjustaks riigieelarvele 90 000 ravikindlustuseta inimesele tasuta ravi tagamine, peab Ligi olulisemaks kaudset kulu, mille otsus endaga kaasa tooks ning mida polevat võimalik välja arvutada.

"See on sedalaadi mõte, mis mõjutab inimeste käitumist. Inimesed loobuvad maksu maksmisest rohkem, tööandjad on rohkem huvitatud ümbrikupalga maksmisest, inimese saatus sellest ju ei sõltu enam, kui maksu makstakse, aga firma saatus ainult võidab," loetles Ligi.

Ka töötute aktiivsus vastutuse ärakadumisel Ligi hinnangul langeks, kui nad teavad, et ravikindlustuse saavad igal juhul.

"See on selline tohutu hoolekanderiigi pealetung," hindas Ligi.

Ligi sõnul on tervishoiu inflatsioon palju kiirem kui riigi maksevõime kasv, kuivõrd ravivõimalused paranevad teaduse arenedes pidevalt.

"Kui me hakkame pilduma lootusetutesse kohtadesse raha, siis need, kus lootust on, need ei saa midagi. Emotsioonid ei saa asendada tervishoiu ökonoomikat," pidas Ligi ohuks ravisüsteemi muutumist liiga heldeks.

Süsteem liigub vales suunas

Maris Lauri hinnangul liigub praegune valitsus ravikindlustussüsteemiga vales suunas.

"Praegune valitsus on osapooltega rääkimata ja ilma laiema ühiskondliku aruteluta võtnud suuna ravikindlustussüsteemi likvideerimisele ja riigieelarvelise süsteemi loomisele, kus haigekassa on muutumas lihtsalt üheks rahajagamise asutuseks. See on vale suund. Eesti praegust ravikindlustussüsteemi saab parandada, eelkõige tasuks mõelda isikliku vastutuse suurendamisele ja võimalustele, kuidas luua kindlustuskaitse inimestele, kel seda mingil põhjusel püsivalt pole," kommenteeris Lauri oma blogipostituses.

"Tervishoiuministri poolt välja pakutud idee, et ravikindlustatud oleksid kõik Eesti elanikud, on tervishoius kindlustussüsteemi kaotamine ja liikumine riigieelarvelisse, täpsemalt valdavalt ühest maksust finantseeritud riiklikkusse süsteemi. Asjaolu, et seda süsteemi finantseeritaks eelkõige maksuga, mida nimetatakse ravikindlustusmaksuks, ei tee süsteemi veel kindlustussüsteemiks," leiab Lauri.

"Kindlustuse põhimõte on see, et kindlustaja (Eestis töötav inimene) tasub kindlustatavate (ta ise, tema lapsed, aga ka pensionärid) eest ning juhtumi realiseerumisel (haigestumisel) on tagatud kokkulepitud kindlustatute kulude katmine (ravimine, osaliselt ravimid, haigusrahad jm) kindlustusandja (haigekassa) poolt. Kui kindlustaja pole maksnud, siis pole ka ligipääsu teenustele ehk tuleb endal maksta või jääda neist teenustest ilma," tuletas Lauri meelde Eesti ravikindlustuse põhimõtet.

Lauri hinnangul tuleks ühelt poolt tagada ravikindlustus mittepalgalistele ja ebaühtlaste tuludega töötavatele inimestele, teisalt aga motiveerida inimesi oma tervise eest hoolitsema ehk anda inimestele isiklik (st rahaline) vastutus ravikindlustussüsteemis.

Lausaliselt soovitab Lauri läheneda näiteks vaktsineerimisele, mida võiks tagada tasuta kõigile, kui ka erakorralisele abile, mis on ka praegu kõigile tasuta.

Sotsiaalministeerium loodab kevadeks valmis saada analüüsi, kui palju ravikindlustuse laiendamine nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis riigile maksma läheks.

Analüütik: kevadel oleme ettepanekule lähemal

Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et seda inimeste hulka, kes päris ilma arstiabita jäävad, on praegu keeruline öelda, sest lõpuks nad satuvad ikkagi ühel või teisel viisil erakorralise meditsiini osakonda

"Aga küsimus on selles, et kui nad satuksid kõigepealt esmatasandisse, siis see oleks üks koht, kus riik saaks kokku hoida, kuna esmatasandi teenused on odavamad," lisas analüütik.

Seda, kui mõeldav oleks Eestis tasuta ravikindlustus kõigile inimestele, Praxis praegu uurib. Analüüs valmib järgmise aasta juunis.

"Me analüüsime seda, kui palju neid inimesi on, mis on see põhjus, et inimestel pole ravikindlustust ja ka kes need inimesed on," selgitas Paat-Ahi.

Analüüsis vaadatakse läbi kõik võimalused, stsenaariumid ja mudelid ning uuritakse ka näiteid Euroopast.

Paat-Ahi märkis, et ravikindlustuse süsteemi tuleb analüüsida iga riigi kontekstist lähtudes.

"Paljudes riikides ongi segasüsteem, et mingi tasemeni on universaalne kindlustus ja lisaks tulevad erakindlustuse variandid. Me analüüsime kõik variandid läbi ja usun, et kevadeks oleme palju lähemal ettepanekule, kuidas võiks Eestis ravikindlustuse korraldada," rääkis ta.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Tiina Jaakson



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: