Taxify Londonis tegutsemine viibib veelgi ({{commentsTotal}})

Martin Villig
Martin Villig Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ehkki taksotellimisrakendus Taxify lootis sel nädalal Londonis uuesti tegevust alustada, ei ole litsentsi veel saadud ja rohkem tähtaegu ettevõtte kaasasutaja ja juhatuse liige Martin Villig praegu välja lubada ei taha.

Pärast kolmepäevast Londonis tegutsemist võttis sealne transpordiamet Taxifylt tegevusloa. Eelmisel reedel tuli ootamatu otsus ka konkurendi Uberi kohta, kelle 30. septembril aeguva litsentsi jättis transpordiamet pikendamata.

Taxify lootis esialgu selleks nädalaks dokumendid korda saada, kuid teisipäeval ütles Villig ERRile, et praegu seda siiski ei juhtu.

Ta selgitas, et uudse asjana kuulutati eelmisel nädalal välja litsentside hinnad.

"Litsentsid lähevad tasuliseks ja siis vahepeal tuli veel Uberi teemal uudis. Oleme hetkel litsentsitaotluse protsessis ja kui me litsentsi saame, siis avame teenuse," lausus ta, kinnitades, et Taxify on igati nõus litsentsitasu maksma.

Villig ei karda, et praegu nii nende kui Uberi tegevuses esile kerkinud takistused tähendaks, nagu oleks Londoni linnal plaanis sõidujagajate tegevust laiemalt piirata.

"Uberil on olnud erinevaid probleeme kvaliteedi ja muude asjadega. Eks nad (transpordiamet - toim) soovivad tõesti, et see turg oleks täpsemalt reguleeritud. Meie oleme nende põhimõtetega nõus ja arvan, et litsentsitaotluse käigus need probleemid lahenevad," ütles ta.

Seda, et tegevusluba jääkski saamata, ei ole Villigi hinnangul põhjust eeldada, pigem on see ainult aja küsimus. Tähtaegu ta aga praegu välja käia ei soovinud.

"Kas see juhtub sel nädalal või järgmisel, selles osas tähtaegu ei ole, aga menetlus käib," nentis ta.

Taxify tegutseb 19 riigis. Augusti alguses teatas ettevõte, et maailma suurim sõidujagamisteenust pakkuv platvorm Didi Chuxing ostis nende 13-protsendilise osaluse ning toetab Taxify kasvu Aafrikas ja Euroopas.

Londonis alustas ettevõte teenusepakkumist 5. septembril. Järgmiseks plaanitakse laieneda Pariisi.

Toimetaja: Karin Koppel



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: