Riigikogu ei muutnud teise ülestõusmispüha suhtes meelt ({{commentsTotal}})

Ülestõusmispüha Aleksander Nevski kirikus Toompeal
Ülestõusmispüha Aleksander Nevski kirikus Toompeal Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud teisipäeval peetud koosolekul ülestõusmiste teise püha tunnistamist riigipühaks. Antud küsimus on arutlusel olnud viimastel aastatel juba mitu korda.

"Siin riigikogus on olukord endine, et pooled riigikogu fraktsioonid on selle poolt ja pooled mitte. Pole seda konsensust, et saaks selle päeva riigipühaks," ütles ERR-ile põhiseaduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Marko Pomerants.

Ka 2015. aastal lükkas riigikogu vastava ettepaneku tagasi. "Eestis puudub teise ülestõusmispühaga seotud oluline kultuuriline taust või traditsioon, mis põhjendaks selle tähistamist riigipühana," ütles toona põhiseaduskomisjoni esimehaks olnud reformierakondlane Kalle Laanet.  

Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud 11 riigipüha. Nendeks on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Lisaks on seadusega kehtestatud üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: