Tuntud ehitusfirma juht Sven Pertens astus kohtu ette ({{commentsTotal}})

Sven Pertens
Sven Pertens Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pikalt ehitusfirmat Lemminkäinen Eesti juhtinud ja praegu teedeehitusfirma TREV-2 juhtiv Sven Pertens astus teisipäeval süüdistatuna soodustuskelmuse katsele kaasaaitamises kohtu ette, Pertens eitab süüd kategooriliselt.

Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajas alanud protsessil kinnitas Pertens (52) pärast prokuröri avakõnet, et pole talle süüks arvatud tegusid toime pannud ning end süüdi ei tunnista.

Teisipäeval uuris kohus kirjalikke tõendeid ja kuulas tunnistajaid, ütles kohtu pressiesindaja Jaanika Lusti ERR-ile.

Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi esitas Pertens ettevõtte juhatuse liikmena teadlikult valedokumene, et aidata teise ettevõtte esindajal pettuse teel saada toetust sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Süüdistuse kohaselt kiitis Pertens heaks teisele ettevõttele valede andmetega hinnapakkumise, tehtud tööde akti ning arve esitamise ja sõlmis teadlikult pettusele kaasaaitamiseks mõeldud ebaõige sisuga töövõtulepingu.

Süüdistuse järgi otsustas KIK esitatud valeandmete põhjal maksta alusetult toetust enam kui 26 000 eurot ning kui KIK kohapeale asja kontrollima läks, avastasid nad, et tööd tegi tegelikult taotluse esitanud ettevõte ise ning jättis toetussumma välja maksmata.

Kuigi ülejäänud asjaosaliste suhtes lõpetati kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel, siis Pertens sellega ei nõustunud.

Pertensi sõnul pakuti ka talle oportuniteeti, kuid ta ei võtnud seda vastu, sest ta ei ole üheski kelmuses osaline olnud.

"Eks see on üks ebapragmaatiline otsus, mis toob raha-, aja- ja närvikulu, kuid sisemine õiglustunne ei lubanud," on Sven Pertens ERR-ile öelnud.

Pertens on ka haigekassa nõukogu ja riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjoni ehk nimetamiskomitee liige.

Allikas: ERR



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: