Põhiseaduskomisjon otsustas Madise ettepanekul korruptsiooniseadusi muuta ({{commentsTotal}})

Ülle Madise
Ülle Madise Autor/allikas: ERR

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval, et vastavalt õiguskantsler Ülle Madise ettepanekutele hakatakse koostama eelnõu korruptsioonivastase seadusandluse parandamiseks.

Madise pöördus 14. septembril riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatada seaduste muutmine, mis praegusel kujul ei võimalda tema hinnangul piisavalt ennetada ja ohjeldada korruptsiooni linnades ning valdades.

Madise leiab, et kuna tegemist ei ole üksikjuhtumitega, siis tuleb luua regulatsioon, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ütles ERR-ile, et ilmselt tuleb muuta mitut seadust - kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, korruptsioonivastast seadust ja teisi - ning see võtab kõik aega. "Kuid leppisime kokku, et vastava eelnõu algatame," sõnas Nutt.

Samuti tuleb õiguskantsleri sõnul välistada teatud kuritegude tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetu, mis tahes vormis töine suhe kohaliku omavalitsusega ajal, mil tema karistus kehtib.

Madise kinitusel tuleb luua huvide konflikte vältiv õigusselgus olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub sellise kohaliku omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse või nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama järelevalvet.

Ka tuleb täpsustada volitusnorme, mille alusel reguleeritakse linna- ja vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusi ja muid isiklikke õigusi ning kehtestada kohaliku omavalitsuse sõltumatu auditeerimise nõuded.

Kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju sissenõudmine

Kui kui ametiisik on süüdi mõistetud süüteos, millega ta tekitas kohalikule omavalitsusele varalist kahju, on kohalik omavalitsus mõnel juhul loobunud kahju sissenõudmisest. Kahju saab sisse nõuda linn või vald, keegi teine seda teha ei saa.

Madise sõnul läheb olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, vastuollu avaliku huviga ning sellest kaotavad kõik kohalikud elanikud.

Tema hinangul ei saa välistada ka pahatahtlikku poliitilist kokkumängu, mille tulemusel saab süüteost kasu omavalitsuses võimul olev poliitiline jõud ning nii võib juhtuda, et süüteoga saadud varaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: