Künnise piirile jäämine võib volikokku viia vaid Savisaare ({{commentsTotal}})

Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis, Edgar Savisaar
Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis, Edgar Savisaar Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Edgar Savisaare võimalik suur häältesaak ei aita kedagi teist volikokku, kui üle Tallinna jääb tema valimisliidu häältesaak alla viie protsendi künnisele.

Pealinnas kehtiv valimissüsteem ütleb, et kõik, kes koguvad isiklikult lihtkvoodi jagu hääli, saavad volikogu koha.

Seaduses on aga piirang, mis ütleb, et ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis kogusid ülelinnaliselt viis protsenti häältest.

ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi oli Savisaare-Sõõrumaa-Mõisa valimisliidu toetus viis protsenti, mis on võrdne valimiskünnisega.

2013. aastal oli pealinnas valimiskünnis 10 926 häält. 2017. aasta täpne number sõltub valimisaktiivsusest ja selgub alles siis, kui kõik hääled on üle loetud.

Nagu tavaks, kandideerib Edgar Savisaar Lasnamäel. Eelmisel korral kogus ta Keskerakonna esinumbrina rekordilised 39 932 häält. Isikumandaadi saamiseks oli Lasnamäel 2013. aastal vaja 3733 häält, mille Savisaar ületas kümnekordselt ja tõi ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel volikokku mitu parteikaaslast.

Küsitlustulemused näitavad, et korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva Savisaare toetus pole sel korral kaugeltki mitte nii suur.

Nii võib teoreetiliselt tekkida olukord, et Savisaar kogub küll isikumandaadi, kuid tema valimisliit künnist ei ületa. Sel juhul pääseb volikokku vaid Savisaar ise.

Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk prognoosib küsitlustulemuste põhjal siiski, et valimisliit ületab künnise ja saab 79-liikmelises volikogus 5-7 kohta.

Kivirähki hinnangul räägib Savisaare kahjuks asjaolu, et ta ei saa valimiskampaanias enam arvestada linna propagandamasina massiivse toega.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: