EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Kuigi tarbijakaitseamet asus möödunud nädalal seisukohale, et eri riikides samas pakendis erineva koostisega kauba müümine ei ole tarbijate petmine, kui pakendil on koostisosad ausalt kirjas, siis Euroopa Komisjon sellega ei nõustu.

Nimelt kehtib EL-is ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis keelab tarbija eksitamise. Seega, kui tarbija on harjunud ühe kaubamärgi kalapulki saama ühes kvaliteedis, eeldab ta sellelt kaubamärgilt sama ka teises riigis, vastasel korral on teda eksitatud ning toodet võib põhjusega nimetada petukaubaks.

"Selline praktika on Euroopa Liidu seadustega vastuolus, seega on see vastuolus ka riiklike seadustega, nii et me eeldame liikmesriikidelt tegutsemist," ütles tarbijaõiguste ja võrdse kohtlemise volinik Vera Jourova ERR-ile.

Selliseid kaupu, mille kvaliteet riigiti Ida-Euroopa kahjuks varieerub, on Jourova hinnangul sadu ja probleem on süstemaatiline, mitte ei piirdu üksnes mõnede kalapulkadega.

Teisejärgulised tarbijad

"See puudutab sadu tooteid, aga hullem on see, et tarbijatele tundub, et ka nad ise on teisejärgulised, kuid me soovime ühisturgu, kus kõik tarbijad tunneksid end esmaklassilistena,” leidis Jourova.

Tema sõnul on võitlevad olukorra parandamise eest liasks teema tõstatanud Poolale, Tšehhile ja Slovakkiale ka Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia, ehkki olukord puudutab ka näiteks Balti riike, kust on tõendeid pesuainete kehvemast kvaliteedist.

Euroopa Komisjon lubas välja töötada metoodika, kuidas toiduaineid kontrollida ja eraldab EL-i ühisele uuringukeskusele testimiseks miljon eurot. Seejärel eraldatakse juba liikmesriikidele miljon eurot, et ise kontrolli teostada ja rikkumisi kõrvaldada. Vajadusel seda summat tõstetakse, lubas Jourova.

EL eeldab, et liikmesriigid juhiseid ka järgivad, ehkki meetmeid, millega riike neid juhtnööre järgima panna, ei ole. Muuhulgas on Eesti siiani teema suhtes leigeks jäänud.

„Diplomaatiliselt väljendudes, näeme mõningat vastupanu, aga seda seetõttu, et see on liikmesriikide jaoks uus teema ja uus nõue ning puudutab piiriülest küsimust, kuid liikmesriigid on harjunud töötama riigisiseselt. See eeldab koostööd teiste liikmesriikidega, et ühendada jõud ja tegutseda ühiselt ning see nõuab riikidelt enam pingutust kui pelgalt riigisisene tegutsemine,” analüüsis Jourova vastasust.

Voliniku sõnul annab see teema hea võimaluse õpetada ka Ida-Euroopa tarbijaid nõudlikumaks.

Oktoobri keskel korraldab Euroopa Komisjon Tšehhi ja Slovakkia eestvõttel Bratislavas kõrgetasemelise tarbijapoliitika tippkohtumise, millest on osa võtma oodatud liikmesriikide ministrid. Volinik avaldas lootust, et ka Eesti võtab tippkohtumisest osa.

Toimetaja: Epp Ehand, Merilin Pärli



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: