Vali Ära Vali | Lisanna Männilaan: milleks meile aegunud reeglid? ({{commentsTotal}})

Valimiste valvurite taunitud reklaam KOV valimistel 15. septemberil 2017.
Valimiste valvurite taunitud reklaam KOV valimistel 15. septemberil 2017. Autor/allikas: Valimiste valvurid

Praegusel kujul kehtestatud poliitilise välireklaami keeld aktiivsel valimisagitatsiooni perioodil ei täida oma peaeesmärki, kirjutab BFMi tudeng Lisanna Männilaan.

Esmaspäev, 11. september. Peaaegu terve linn on erakondade reklaamkampaaniast vaba. Üksikud postrid seintel, prügikastidel ja bussipeatustel veel lendlevad, ent needki on päeva lõpuks maha võetud. Poliitiline välireklaam on keelatud. Aga miks?

Tõesti, miks?

Keelu eesmärk oli vähendada valimiskampaania kulusid ehk vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Samal ajal aga suurendada poliitiliste kampaaniate sisulist poolt ja vähendada liigset välireklaami, mis tihtipeale tekitab valijates vastumeelt valimiste, poliitika ning poliitikute vastu.

Suuremaks eesmärk oli vähendada inimeste otsustusvõime mõjutamist. Sooviti, et hüüdlausete asemel keskenduksid valijad lubadustele. Mõte oli üllas, kuid kas see nüüd, kaksteist aastat pärast kehtestamist ka tegelikult oma eesmärki täidab?

Tegelikkus

Loo vimka seisneb selles, et sotsiaalmeediapostitusi ega -reklaame ei käsitleta poliitiliste välireklaamidena, seega võivad erakonnad sotsiaalmeedias edasi pasundada. Tundubki, et välireklaam kolis 11. septembril lihtsalt kõleda sügistuule eest Facebooki sooja. Seega on eesmärk vähendada reklaamikulusid igati nurjunud, sest raha, mis enne läks plakatiprintijatele, läheb nüüd ilmselt digiturundajatele, kes tihtipeale võivad küsida hoopis suuremaid summasid.

Kuigi rahal on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS) oma tähtis roll olemas ning see on alati väga intrigeeriv teema, siis arvan ma, et KOVVS-i põhirõhk ei ole siiski kulude piiramises. Põhirõhk on anda inimestele aega kaalutleda oma poliitiliste põhimõtete üle, mis on väga oluline osa kogu valimisprotsessi juures. Probleem seisneb siinkohal selles, et noorem põlvkond, kes puutub sotsiaalmeediaga rohkem kokku, saab oma valiku üle mõelda vähem aega. Selle asemel, et anda noorematele valijatele aega enda poliitilistes põhimõtetes selgusele jõuda, jätame nad pideva „Vali mind!“ tulva alla.

Kurb on see, et noorem osa valijatest on need, kes võib-olla ei teagi täpselt veel, mida poliitika endast kujutab, sest neil on kümnendite kaupa vähem kogemust. Seega tekib olukord, kus poliitika kaotab täielikult oma mõtte, sest see muutub lihtsalt populistlikuks reklaamkampaaniaks ja üksteisest üle karjumiseks. Võidab see, kes kõige kõvemini karjub, kes kõige rohkem end reklaamib – ehk võidab ikkagi see erakond, kellel on kõige rohkem raha.

KOVVS ei tööta praegusel kujul, sest need keda seadus kaitsma peaks, on sellest seadusest puutumata, kuna nende kasutatud meediavormile see seadus ei laiene. Kui antud seadus ei kaitse neid, keda kaitsma peaks, miks meil see siis üldse on?

Kümme aastat tagasi kehtestatud seadust peaks kaasajastama. •

Toimetaja: Rain Kooli



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: