Valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve
Kolmapäeva hommikul kiitis valitsus heaks 2018. aasta riigieelarve, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot.
Valitsuse heakskiidu saanud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot.
Tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. Kulud ja investeeringud kasvavad tänavusega võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti.
Peaminister Jüri Ratas rääkis pressikonverentsil, et ekspertide nõuandeid arvestades vähendas valitsus struktuurset eelarvepuudujääki poole võrra - järgmisel aastal on see 0,25 protsenti SKPst.
Maksukoormus jääb tuleval aastal samale tasemele, kui see oli aastal 2016. Aastatel 2018-2021 vähenevad tööjõumaksud ja kasvavad tarbimis- ja kapitalimaksud. Kokkuvõttes jääb maksukoormus aastal 2021 alla 35 protsendi SKPst.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nimetas eelarvet väga sotsiaalmajanduslikuks ning loetles eesolevaid muudatusi: lastetoetuste kasv, investeeringud haridusse, vanemahüvitise esmased muudatused, mis peaksid soodustama peresisese koormuse võrdsemat jaotust ja naiste naasmist tööturule.
Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et kui tuleva aasta eelarve kokku võtta, siis mitmeid kavandatud uusi makse ei tule ning oodatust kiiremini kasvav majandus võimaldab panustada rohkem riigi kaitsevõime ja perede heaolu kasvu.
Vastates küsimusele, miks praeguse majanduskasvu tingimustes reservide kasvatamisse ei panustata, vastas Tõniste, et diskussioon selle üle, millal siis head ajad kätte jõuavad või on buum, on päris huvitav.
"Võib öelda, et Eesti majandus on seitse-kaheksa aastat paigal tammunud /.../. Nüüd, kui lähebki pärast ootamist majandusel natuke paremini, kas see on siis buum? Meie potentsiaal on tegelikult natuke kõrgemal ja see ongi vaidluse kohta," sõnas ta.
Jüri Ratas lisas, et riigi reserve tuleb alati vaadata koos riigi võlakoormusega, viimane aga väheneb 9,4 protsendilt SKT-st seitsmele protsendile. Ossinovski ütles, et kui Eestis peaks tulema majanduslangus, siis ei ole küsimustki, et suudame rahulikult mitu aastat elada ja kõiki oma kohustusi täita.
Eelarvenõukogu: kiire majanduskasv nõuab ülejäägis eelarvet
Valitsus kuulas enne eelarve heaks kiitmist ära eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa ettekande, kus Eamets rääkis, et kevadprognoosiga võrreldes kasvab Eesti majandus suvise prognoosi järgi 2018. aastal kiiremini ja rohkemate majandusharude toel, ületades ka pikaajaliselt kestlikuks peetavat kasvutempot.
Rahandusministeeriumi hinnangul ületab majanduse prognoositav kogutoodang järgmisel aastal oma jõukohast taset 0,5 protsenti. Ka eelarvenõukogu hinnangul viitab majanduse tsükliline seis positiivsele SKP lõhele.
"Vaatamata tulude väga kiirele kasvule jääb valitsussektori eelarve rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2018. aastal nii nominaalsesse kui ka struktuursesse puudujääki. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosi peab eelarvenõukogu liialt optimistlikuks. See suurendab riski, et eelarve puudujääk tuleb planeeritust suurem," teatas eelarvenõukogu.
Suvise prognoosi järgi on 2018. aasta struktuurne puudujääk 0,4 protsenti SKPst, mida valitsus on otsustanud riigieelarve koostamisel vähendada 0,25 protsendini SKPst.
"Eelarvenõukogu toetab valitsuse otsust struktuurset puudujääki vähendada. Arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires," seisis nõukogu teates.
Reformierakondlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et valitsus peaks praegu reserve suurendama, kuid tegelikkuses need vähenevad.
"Euroopa Liidu vahendite kasv on 34 protsenti. Euroopa Liidu vahendid tulevad peale, maksulaekumine on väga hea, majanduskasv ületab potensiaalset taset, see tähendab seda, et riik peab oma kulusid natukene tagasi tõmbama. Igal juhul nii struktuurne kui ka nominaalne puudujääk ei ole lubatud. See ei ole lihtsalt vasttustundlik," rääkis Sõerd "Aktuaalsele kaamerale".
Riigikogu juhatus võttis tuleva aasta riigieelarve eelnõu menetlusse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel