Valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve ({{commentsTotal}})

Kolmapäeva hommikul kiitis valitsus heaks 2018. aasta riigieelarve, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot.

Valitsuse heakskiidu saanud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot.

Tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. Kulud ja investeeringud kasvavad tänavusega võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti. 

Peaminister Jüri Ratas rääkis pressikonverentsil, et ekspertide nõuandeid arvestades vähendas valitsus struktuurset eelarvepuudujääki poole võrra - järgmisel aastal on see 0,25 protsenti SKPst.

Maksukoormus jääb tuleval aastal samale tasemele, kui see oli aastal 2016. Aastatel 2018-2021 vähenevad tööjõumaksud ja kasvavad tarbimis- ja kapitalimaksud. Kokkuvõttes jääb maksukoormus aastal 2021 alla 35 protsendi SKPst.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nimetas eelarvet väga sotsiaalmajanduslikuks ning loetles eesolevaid muudatusi: lastetoetuste kasv, investeeringud haridusse, vanemahüvitise esmased muudatused, mis peaksid soodustama peresisese koormuse võrdsemat jaotust ja naiste naasmist tööturule.

Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et kui tuleva aasta eelarve kokku võtta, siis mitmeid kavandatud uusi makse ei tule ning oodatust kiiremini kasvav majandus võimaldab panustada rohkem riigi kaitsevõime ja perede heaolu kasvu.

Vastates küsimusele, miks praeguse majanduskasvu tingimustes reservide kasvatamisse ei panustata, vastas Tõniste, et diskussioon selle üle, millal siis head ajad kätte jõuavad või on buum, on päris huvitav.

"Võib öelda, et Eesti majandus on seitse-kaheksa aastat paigal tammunud /.../. Nüüd, kui lähebki pärast ootamist majandusel natuke paremini, kas see on siis buum? Meie potentsiaal on tegelikult natuke kõrgemal ja see ongi vaidluse kohta," sõnas ta.

Jüri Ratas lisas, et riigi reserve tuleb alati vaadata koos riigi võlakoormusega, viimane aga väheneb 9,4 protsendilt SKT-st seitsmele protsendile. Ossinovski ütles, et kui Eestis peaks tulema majanduslangus, siis ei ole küsimustki, et suudame rahulikult mitu aastat elada ja kõiki oma kohustusi täita.

Eelarvenõukogu: kiire majanduskasv nõuab ülejäägis eelarvet

Valitsus kuulas enne eelarve heaks kiitmist ära eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa ettekande, kus Eamets rääkis, et kevadprognoosiga võrreldes kasvab Eesti majandus suvise prognoosi järgi 2018. aastal kiiremini ja rohkemate majandusharude toel, ületades ka pikaajaliselt kestlikuks peetavat kasvutempot.

Rahandusministeeriumi hinnangul ületab majanduse prognoositav kogutoodang järgmisel aastal oma jõukohast taset 0,5 protsenti. Ka eelarvenõukogu hinnangul viitab majanduse tsükliline seis positiivsele SKP lõhele.

"Vaatamata tulude väga kiirele kasvule jääb valitsussektori eelarve rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2018. aastal nii nominaalsesse kui ka struktuursesse puudujääki. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosi peab eelarvenõukogu liialt optimistlikuks. See suurendab riski, et eelarve puudujääk tuleb planeeritust suurem," teatas eelarvenõukogu.

Suvise prognoosi järgi on 2018. aasta struktuurne puudujääk 0,4 protsenti SKPst, mida valitsus on otsustanud riigieelarve koostamisel vähendada 0,25 protsendini SKPst.

"Eelarvenõukogu toetab valitsuse otsust struktuurset puudujääki vähendada. Arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires," seisis nõukogu teates.

Reformierakondlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et valitsus peaks praegu reserve suurendama, kuid tegelikkuses need vähenevad.

"Euroopa Liidu vahendite kasv on 34 protsenti. Euroopa Liidu vahendid tulevad peale, maksulaekumine on väga hea, majanduskasv ületab potensiaalset taset, see tähendab seda, et riik peab oma kulusid natukene tagasi tõmbama. Igal juhul nii struktuurne kui ka nominaalne puudujääk ei ole lubatud. See ei ole lihtsalt vasttustundlik," rääkis Sõerd "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu juhatus võttis tuleva aasta riigieelarve eelnõu menetlusse.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: