Raport: küberrünnakuga on võimalik Baltimaad ülejäänud NATO-st eraldada ({{commentsTotal}})

Küberründe ja elektroonilise sõjapidamise vahenditega oleks relvastatud konfliki puhul võimalik Balti riigid ülejäänud NATO riikidest eraldada, selgub Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse raportist, mis käsitleb Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimekuse arengut.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tehtud raport annab ülevaate Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimete arengust viimase 20 aasta jooksul ja sellest, mida on õpitud sõjalistest kokkupõrgetest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elektrooniliseks sõjapidamisvahendiks on näiteks droon, mis kannab segajaid, millega on võimalik teatud raadiuses mobiilioperaatorite side blokeerida.

Raporti üks peamisi järeldusi on, et kuigi Venemaa elektrooniline sõjapidamisvõime ei ole NATO-st parem, suudab riik uued tehnoloogiad oma igapäevasesse sõjapidamisse paremini integreerida.

Seetõttu on kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhi Kusti Salmi sõnul oluline, et ka NATO sõjapidamise elektroonilistele vahenditele rohkem tähelepanu pööraks, sest nii nagu digitaliseerub maailm, digitaliseerub ka lahinguväli.

"Laiem strateegiline järeldus oli /.../, et kuidas on võimalik Balti riigid tänu Suwalki maakitsusele Mandri-NATOst ära lõigata. See uuring annab suhteliselt hea tehnilise allteksti ja tausta selle kohta, mismoodi see reaalselt välja näeb, ja illustreerib olukorra akuutsust," rääkis Salm.

Lähim näide elektroonilise sõjapidamise efektiivsusest on näiteks Venemaa tegevus Ukrainas, kus on reaalne relvastatud konflikt ja paralleelselt sellega häiritakse sidesüsteeme.

"Venemaa on omalt poolt tegelenud pikka aega sellega, et arendada välja nii küberründe võimalusi kui ka elektroonilise sõjapidamise võimeid. Need võimed on väga efektiivsed, sest nad võimaldavad ka palju suuremaid ja võimsamaid relvasüsteeme, sidesüsteeme välja lülitada. Selles mõttes, loomulikult NATO peab sellega tõsiselt arvestama, see on tõsine komponent tänase moodsa sõja relvastusest," rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Raportit esitleti Eesti esimesel rahvusvahelisel kaitsetööstusnäitusel elektroonilisest sõjapidamisest, kus riikide delegatsioonid said tutvuda elektroonilise sõjapidamise aparatuuri ettevõtjatega nii Eestist kui ka välismaalt.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: