Alo Lõhmus: kas on tore olla 100-aastane? ({{commentsTotal}})

Ehk on õigusliku järjepidevuse liigne rõhutamine ning nüüdne pompoosne 100. juubeli pühitsemine meile ikkagi pisut enneaegselt selga surunud vanuri sooja kampsuni, mis liigutamist takistab?

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses tegutsenud šoti ajaloolasele Alexander Fraser Tytlerile omistatakse ütlus, et kõigi suurte tsivilisatsioonide keskmine eluiga on 200 aastat. Eesti riik saab järgmisel aastal 100 aastat vanaks.

Salamisi võime ju oma väikest riiki, maad ja rahvast pidada lausa unikaalseks eesti tsivilisatsiooniks, sel juhul aga jõuab Tytleri kohaselt kohe-kohe kätte oluline pöörijoon, mille ületamise järel muutub Eesti riik vanaks. Vähemalt statistilises mõttes.

Niisiis seisab Eesti ees küsimus, kuidas tulla toime ligi hiiliva vanadusega. Kas käes on aeg pühenduda vaid kauni noorusaja meenutamisele või seisab üht-teist tegusat ja põnevat ees veel ka tulevikus?

Otsekui tellimise peale avaldas Ameerika ajaleht The New York Times mõne päeva eest näpunäited inimestele, kes on samuti ületanud statistilise vanuse ekvaatorijoone ehk jõudnud neljakümnendate eluaastate algusse. Mis oleks, kui prooviks neid nõuandeid üle kanda Eesti riigile?

Ajalehe esimene soovitus kõlas: kanna hoolt oma väljanägemise eest. Inimesed, kes löövad riietusele käega, tunnevad end vanemana kui need, kes endi eest jätkuvalt hoolitsevad.

Tundub, et seda nõuannet järgib Eesti riik väga hoolikalt. Meil on au sees uued kiiskavast klaasist superministeeriumihooned ning ägedad ametiautod. Neid aksessuaare on tihti kritiseeritud, ent kui need aitavad vananeval riigil end krapsakamana tunda, siis on kulutused seda väärt.

Teine nõuanne: hoia oma sõprus- ja tutvusringkonnas erinevatest generatsioonidest pärit inimesi. See on vajalik nii vaimuerksuse säilitamiseks kui ka üksilduse vältimiseks, mis võib tabada siis, kui kõik su eakaaslased on kõrvad juba pea alla pannud.

Eesti võiks seega tervitada Kataloonia ja Kurdi riikide võimalikku sündi ning nendega sõbralikult läbi saada, et noorte riikidega lävimine meid endidki nooremana hoiaks.

Kolmas õpetussõna: saabuvaks vanaduseks tuleb valmistuda sama põhjalikult ja vastutustundlikult nagu omal ajal sai seda tehtud pere loomisel või laste iseseisvasse ellu aitamisel. Ka seda näib Eesti üsna hoolega järgivat, vähendades näiteks omavalitsuste arvu. Vanas eas aitab vähemastki!

Ajalehe peamine soovitus oli aga vältida vanainimeselikke hoiakuid, tõrjuda vananemisega seotud stereotüüpe, mis vanu inimesi alavääristavad ja vanadust mingi ebameeldiva ja lootusetu eluetapina kujutavad. Vähemalt Ameerikas olevat vanemad inimesed üldiselt õnnelikumad ja vähem stressis kui keskealised või isegi noored täiskasvanud. Ehkki eakamate tervis pole enam sama mis noorena ning ka sissetulekud kuivavad kokku, aitab neil emotsionaalset tasakaalu leida keskendumine positiivsele informatsioonile ehk sõpradele, huvialadele ja harrastustele.

Selle nõuande järgmisega on Eestil kardetavasti raskusi. Ehkki poliitikud tarkade inimestena just soovitavadki rahval mõelda positiivselt ehk eakohaselt, kipume ikka ja jälle muretsema ja kritiseerima, vahel lausa vihaselt manama ja sõimama. Negatiivsete hoiakute suurenemist ühiskonnas on viimasel ajal täheldanud lugematud kolumnistid. Paljud on osutanud, et selle taga on ühiskonnas suurenev hirm tundmatu tuleviku ees.

Ent šoti ajaloolane Tytler, kellest meie jutt algas, teadis, mida tulevik toob. Ta jagas oma tsivilisatsioonide 200-aastase elutsükli järgmisteks etappideks: orjuse tingimustes usu leidmine, sellest usust suure julguse ammutamine ning selle abil vabaduse saavutamine. Sellele järgneb külluse periood, mis toob viimaks kaasa enesega rahulolu, mis kasvab üle apaatiaks. See aga viib riigi uuesti sõltuvusse ning viimaks ka orjusse.

Ehkki Tytleri seisukohad ei vasta enam ammu tänapäeva ajalooteaduse rangetele kriteeriumidele, tunduvad need mingit üldist seaduspära siiski kirjeldavat. Seega pole meilgi pääsu mandumise, apaatia ning peatse uue orjuse eest. Meie ärevus ja hirmud on järelikult igati põhjendatud.

Välja arvatud vaid sellisel juhul kui… me polegi tegelikult vana riik. Kui me ei peaks oma sünnipäevaks ammu ajaloo hämarusse kadunud 1918. aastat, vaid hoopis veel suhteliselt värskelt meeles püsivat 1991. aastat, siis saaksime järgmisel aastal kõigest 27 aastat vanaks. Oleksime endiselt noor ja hoogsalt arenev riik, kellel on vahel täielik õigus ka vihastada. Riik, kelle parimad ajad on veel ees, kellele vanaduse mõtted on veel võõrad.

Ehk on õigusliku järjepidevuse liigne rõhutamine ning nüüdne pompoosne 100. juubeli pühitsemine meile ikkagi pisut enneaegselt selga surunud vanuri sooja kampsuni, mis liigutamist takistab? •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: