Valimisnõunikud | Vaher: peame kasvatama uue kultuurihuviliste põlvkonna ({{commentsTotal}})

Millised Tartu linnavolikokku pürgivate kandidaatide nägemus vaba aja ja kultuurielu korraldamisel. Kas Tartu vajab suuri kultuurikeskusi või saab tartlased õnnelikuks muuta ilma kellu ja betooni järele haaramiseta. Valimisnõunike rubriigis annavad nõu kirjanik Berk Vaher ja Tartu kultuurielu eestvedaja Ahto Külvet.

Berk Vaheri sõnul painavad Tartu kultuurielu noorte puudus ja halb ligipääsetavus Eesti kultuuris olulist rolli kandvale omavalitsusele. “Lisaks sellele ei tunne kultuuriinimesed sotsiaalset turvalisust ning nende tööd ei tasustata piisavalt,” leiab Vaher. 

Tema hinnangul on viimaste aastate kõige piinlikum täitmata lubadus linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühishoone. “Selle hoonega küsimus hõlmab kultuuri ja vaba aja veetmise kontekstis väga suurt osa tartlastest ning linna kultuuritöötajatest,” leiab Vaher.  

Kirjanik lisab, et ainsana on selge sõnaliselt oma programmis uue raamatukogu ehitamist toetanud sotsid, kuid teised erakonnad on seda küsimust puudutanud kas pealiskaudselt või on jätnud üldse selle programmist välja. “Natuke tundub, et need programmid on kabinetis sündinud ja seetõttu ei võeta arvesse näiteks seda, et aastaks 2024, mil Tartu on Euroopa kultuuripealinn, peab olema peale kasvanud uus kultuurikorraldajate, -levitajate ja -huviliste põlvkond,” toonitab Vaher.

Külvet: ärge lubage asju, mida te ellu ei vii

“Kui programme lugeda, siis üsna mitmes programmis tuleb ette, et peaksime mingi uue maja ehitama nagu Gena ja Potsataja ehitasid Sõpruse maja,” naljatleb kultuurikorraldaja Ahto Külvet. Tema arvates pole hoonete ehitamine mingi lahendus, vaid praegu peaks analüüsima, mis Tartus on ja mis toimib.

“Ma ei ütle, et maju ehitada on halb, aga ei tohiks lubada asju, mida sa ei plaani kunagi ellu viia,” ütleb Külvet. Tema sõnul tuleb suuri lubadusi vaadata ülikriitiliselt, sest näiteks Anne noortekeskus, mis käis eelmiste valimiste ajal läbi mitme erakonna programmi, pole siiani valminud. 

Külveti hinnangul tuleb vaadata kiiremas korras üle kultuurirahastamine, sest antud valdkond pole piisavalt läbipaistev. “Praegu on see süsteem niivõrd rumal, et isegi kui seal pole korruptsiooni, siis see süsteem ei näi puhtana ning see ei näi ka sisulisena,” leiab Külvet. Tema hinnangul on linn rahastanud projekte, mis saanud toetuse ainult sellepärast, et taolisi projekte või tegijaid on linnavalitsus varemgi toetanud.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: