Video ja galerii: kuidas valmistutakse eesistumise tippsündmuseks? ({{commentsTotal}})

Digitaalvaldkonna tippkohtumine on tohutu logistiline väljakutse. Lisaks tipp-poliitikutele ja delegaatidele saabub Eestisse üle pooletuhande ajakirjaniku, kellele on Kultuurikatla ümbrusse pandud püsti suured telgid ja soojakud ning ehitatud täiesti uus pressiala.

Kolmapäeva lõunal, päev enne tippkohtumise eelõhtut ja riigipeade saabumist näeb Kultuurikatla ümbrus välja küllaltki kaootiline: kõikjal veetakse ehitusmaterjale, kopsitakse ja puuritakse. Põrandad on kaetud kiledega ja pressitelgis pole ajakirjanike elektripistikute jaoks veel aukegi puurima hakatud, rääkimata sellest, et tööalal puhub kõledalt külm tuul. Tellingud on püsti, juhtmed ripuvad laest, koosolekulaudade taga ega pressikonverentsi saalis pole toole. Kõik see peaks valmis saama ööl vastu neljapäeva.

Saskia Laasik ja Ott Kangur teevad ekskursiooni spetsiaalselt tippkohtumise ajaks ehitatud ruumides.

Selle töönädala kahel viimasel päeval tõmbab Eesti ilmselt rohkem Euroopa pilke, kui iial varem. Tippkohtumist kajastama on akrediteeritud 600 ajakirjanikku. Pole muidugi teada, kui palju neid lõpuks kohale, kuid igal juhul on neid ootamas 350 töökohaga pressiala, kus toimub kogu elu: nii töötamine kui näiteks söömine.

Pressiala on ehitatud nullist ning lammutatakse peale suurüritust sama kiirelt maha, kusjuures puit läheb hiljem taaskasutusse. See ei tähenda, et ajutistesse ehitistesse poleks panustatud tohutult energiat ja ressursse. Ruumilahenduse disainer on Ugala teatri peakunstnik Ott Kangur, kelle jaoks oli oluline, et tööpaik oleks ajakirjanike jaoks võimalikult kodune ja eestilik. Kasutatud on palju puitu, viilkatusega majade motiivi ning laudadele seatakse kanarbikutaimed, et ajakirjanikel oleks hubasem töötada.

Ajakirjanike tööala. Autor: Siim Lõvi /ERR

Kuna ajakirjanikke on tavapärasest kordades rohkem, on ehitatud ka suurem, 200 kohaga pressikonverentsi saal, kus astuvad kaamerate ette peaminister Jüri Ratas, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Veel toolide ja kõnepultideta pressikonverentsi saal. Autor: Siim Lõvi /ERR

Kuna riigipäid ja teisi kõrgeid külalisi on 31, igaüks neist oma riigi ajakirjanike jaoks oluline, on loodud ka rohkesti väiksemaid saale ja töötubasid. Näiteks hakkavad hiljuti üle võõbatud Linnahalli katuselt minema eetrisse otseülekanded paljudesse telekanalitesse üle terve Euroopa.

Linnahalli kõrvale on pandud püsti ka sinist värvi soojakud, milles asuvad meedia töötoad. Osades neist on väikesed pressikonverentsi ruumid, et peaministrid saaksid üksteisega paralleelselt anda pressikonverentse oma riigi meediale emakeeles.

Saskia Laasik näitab meediasoojakuid. Autor: Siim Lõvi /ERR

Kuna tippkohtumisel võib iga riigi esindaja rääkida oma emakeeles, tähendab see tavapärase kahe-kolme tõlgi asemel iga emakeele jagu tõlke ja tõlkekabiine. "Tõlgid tulevad kõik Brüsselist kohale ja neil on omad reeglid, mis tingimustes nad on nõus töötama. Nad on hästi professionaalsed ja nad väärivad seda, mida neile pakume," rääkis Laasik, kes tõdes, et esmapilgul suurena tundunud Kultuurikatel paistis tõlkijate mahutamist planeerides justkui pisemaks jäävat. "Pärast pikki läbirääkimiste tulemusi leidsime kompromissi ja ehitasime ministeriaalide ajal pressikonverentsiruumina kasutatud saali kahekorruseliseks."

Salapärased ajagraafikud

Kui näiteks Angela Merkeli Kultuurikatlasse saabumine ja autost välja astumine on sisuliselt sentimeetri täpsusega märgistatud, siis tipp-poliitikute graafikud on müstilisemad. Kuna nad saabuvad ja lahkuvad eralennukitega, on nende ajapaindlikkus väga suur. Niisiis pole täpselt teada, mis kell nad Tallinnasse saabuvad ning kas või mis kujul nad plaanivad anda pressikonverentse või intervjuusid.

Poliitikute kohtumine ja Euroopa päevakajalisemate probleemide arutamine on püütud teha võimalikult mugavaks ja hubaseks. Nimelt viiakse ministrite kohtumiste saalist välja tavapärased lauad ja toolid, mis asendatakse tugitoolidega. "Meil on mitteametlik tippkohtumine, me tahame seda teha hästi mõnusas keskkonnas ja hästi vabas vormis," selgitas eesistumise ürituste korraldamise nõunik Saskia Laasik. "Me ei tekita kuulamissaali ja me ei kanna ka teistele delegaatidele üle, mida nad räägivad, et riigipead saaksid rääkida avatult ja nii nagu nad tegelikult mõtlevad, ilma ühegi üleliigse kõrvata – see hõlmab ka nende enda nõunikke."



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: