Vali ära Vali | Sandra Hütt: 24 000 põhjust, miks kuulata noore arvamust ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali arutelu.
Arvamusfestivali arutelu. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Noored ei avalda just eriti tihti arvamust ja huvi poliitika vastu on neil ka kehv. Kuid kui mõni neist eelöeldust eristub ja mõnel olulisel teemal sõna võtab, siis leidub tihti ka vastuvaidleja, kes noore staatust rõhutades ta mõtteavalduse maha teeb ja kaasarääkimise huvi kustutab. 

Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Osad arvamused on valjemad kui teised. Oleme harjunud lugema nii arvamusliidrite ja ekspertide kui ka poliitikute ning kultuuritegelaste mõtete kohta. See on ka igati loogiline, sest nad räägivad teemadel, millel nad on elus pikemalt peatunud ja kõvasti kogemusi kogunud.

Aga ka noortel on oma arvamus päevakajalistest teemadest, kuid me ei kuule seda liiga tihti. 

Väga paljud ei julge avalikult arvamust avaldada, sest tunnetavad, et millegi „valesti“ ütlemisele järgneb avalik ristilöömine. Probleem on aga selles, et noored ei mõista, et tegelikult ei muuda eriarvamuse esitamine algse sõnavõtja väiteid automaatselt valeks. Pigem on küsimus eriarvamuse esitamise viis – see on see, mis heidutab ja on teinekord ka taunitav. 

Noore (mõnikord natuke tahumatule) mõttele reageeritakse liiga tihti stereotüüpselt. Noor inimene justkui võrduks kuidagi alama inimesega, kellele võib üleoleval toonil lajatada. Tegelikult väheneb sellise võttega hoopis vastuvaidleja argumendi mõju, kuid kahjuks ei ole see ilmne ebakindlale mõttejagajale. Nii võtabki raju reaktsioon nii mõneltki noorelt ära igasuguse isu oma mõtteid jagada.

Noore kogenematus on paratamatu, kuid miks teeb vastuvaidleja, kes just nimelt tahab rõhutada noore naiivsust, ise taandarengu ja käitub lapsikult? Ja mida see õpetab noorele? Et argumentidele vastuvaidlemiseks peaks kasutama alatuid võtteid? 

Noortel jääb puudu autoriteedist, et eakamad neid kuulaks

On selgeid olukordi, kus tegelikult on noore arvamus täiesti õigel kohal, kuid vastane kasutab meelega kogemust kogenematuse vastu ja materdab noort ebaausate võtetega. Ühiskonnas on eelarvamus, et noored ei tea ega huvitu väga palju poliitikast, kohalikest omavalitsustest ja ühiskonna probleemidest. See on tekitanud isetäituva ennustuse, sest selline suhtumine ei julgusta noori teemasse süüvima.

Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et täiskasvanutel on raske nooremate arvamust kuulda võtta: „Ma arvan, et võtmesõna on siin autoriteet, täpsemini selle vähesus. Paljud eakamad inimesed pole lihtsalt harjunud „poisikeste“ sõna tõsiselt võtma. „Mida tema ka elust teab?“ on mugav vastus igale noore tõstatatud probleemile, millele on raske lahendust leida.“ 

Täiskasvanud tahavad noortelt suuremat huvi ühiskonnas asetleidva vastu, kuid noorte ühiskondlikud vajadused jäävad tähelepanuta, sest ainsatel, kes seda avaldada suudavad, puudub autoriteet, et neid kuulda võetaks. Mis huvi saab sellises olukorras üldse tekkida?

Samamoodi nagu valimisea langetaminegi, aitaks noorte tõsiseltvõtmine ja nende arutellu kaasamine õpetada neid ühiskonnas kaasa rääkima. Ilmselgelt ei muutuks miski üleöö, kuid normiks saades pööraks see palju rohkem tähelepanu noorte vajadustele.

Mida noored tahavad?

Enne valimisi on lihtne läbi näha, millise erakonna noortele suunatud kampaania on läbimõeldud ning millise oma viimase hetke pingutus. Tihti puudutavad kampaaniad ainult mõnda – teatud huvialadega – gruppi. Ikka ja jälle tõestab see, et ühiskonnal on raskusi noorte vajaduste kaardistamisega.

Hetkel ei oska ka noored ise meile otse öelda, mis neil kodukohas õnnest puudu on. Mulle tundub, et nad ei oska ette kujutadagi, mis üldse võimalik oleks, sest nad ei näe end ümbritsevas keskkonnas häid näited. See on täiskasvanute tegemata töö, sest väljapakutud lahendused on enamasti väga stereotüüpsed – noortekeskus, rulapark jne. Lubadused on pigem sümboolsed ja neis puudub perspektiiv. Lisaks pole lubadused läbimõeldud, on korduvad igal aastal, tunduvad väga pinnapealsetena ning meenutavad pigem kiiret lahendust, et midagigi pakkuda.

Noorsootööspetsialistist Kerli Kõiv on kindlal seisukohal, et noori peaks varakult poliitikasse kaasama: „Minu isiklik kogemus näitab, et mida varem anda noorele otsustusvõimalus, hoida kursis kogukonnas toimuvaga, arutada päevapoliitilisi küsimusi, seda kiiremini saavad talle selgeks ühiskonna seosed, kasvab julgus otsustada ja vastutada, eest vedada olulisi projekte.“

Arvan, et noortele on valimisea langetamine äärmiselt kasulik muutus, sest poliitikud on nüüd sunnitud mõtlema ka nende vajadustele. Üle 24 000 uue hääle on ju ometi mängus.

Tänavuste valimiste sisutühjadel lubadustel on võimalus järgmisteks valimisteks ennast vormi ajada. Ja seda läbi noorte kaasamise ja nende ettepanekute kuulamise. •

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: