Suur ülevaade riigi rahakotist: kõrgeimat palka maksab sotsiaalministeerium
Koos riigieelarvega avalikustas rahandusministeerium ka põhjaliku seletuskirja, millest on näha detailne ülevaade ministeeriumite haldusalade palkadest ja ka personali voolavusest ehk tööd vahetavate inimeste hulgast. Kõige raskem aasta näib olevat lennunduses.
Seletuskiri toob töötasude osas välja kolm näitajat: põhipalga, palga muutuse protsentides ja palganumbri positsiooni positsiooni (tõus, langus, sama koht) võrdlusgrupis. Oma palgaandmete esitamine oli asutustel vabatahtlik, seega ei pruugi kõigi ministeeriumite haldusalasse kuuluvate ametite andmeid olla.
Kõrgeimad palgad avalikest asutustest on riigikantseleis ja riigikohtus-riigikontrollis. Õiguskantsleri kantselei töötajate keskmine palk on 2420 eurot, samas haldusalas saavad madalaimat palka riigikogu kantselei töötajad –keskmiselt 1627 eurot kuus.
Ministeeriumite haldusalasid vaadates teenivad neis enamasti enim ministeeriumites töötavad inimesed või ministeeriumite haldusalasse kuuluvad IT-osakonnad. Näiteks sotsiaalministeeriumis – kõrgeima keskmise kuupalgaga ministeeriumil – on keskmine töötasu 2072 eurot.
2000 euro piiri ületavad ka kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja täpselt piirile jääva rahandusministeeriumi töötajate tasud. Kõige vähem palka saavad keskmiselt välisministeeriumi töötajad.
Kõige vähem teenivad maaeluministeeriumi haldusalasse jääva C.R.J talumuuseumi töötajad – 692 eurot. Vaadeldaval perioodil ehk 2016. aasta maist selle aasta aprilli lõpuni oli statistikaameti andmetel Eesti keskmine palk 1171,8 eurot.* Seega teenivad Jakobsoni talumuuseumi töötajad pisut enam kui kolmandiku võrra Eesti keskmisest väiksemat palka.
Eesti tolle perioodi keskmisest madalamat palka teenivad ka päästeameti töötajad, sh päästeteenistujad – vastavalt 963 ja 942 eurot. Päästeameti töötajate palgatõus on jäänud kahe ja poole protsendi juurde. Samal ajal aga häirekeskuse töötajad teenivad üle 1150 euro ning nende palk on tõusnud ka üle 12 protsendi, kohati pea 14 protsenti.
Riigi keskmisest madalamat palka makstakse kõige sagedamini kultuuriministeeriumi haldusalas. Vaid ministeeriumis endas ja muinsuskaitseametis on palganumbris üle Eesti keskmise. Ülejäänud neljas asutuses (ERM, Eesti teatri-muusika muuseum, rahvakultuurikeskus ja Võru instituut) jäävad palgad alla 1100 euro, viimasel kolmel juhul ka alla 1000 euro. Seega on ministeeriumi ja selle asutuste keskmiste palkade vahe kohati kahekordne: ministeeriumi töötajad teenivad keskmiselt 2029 eurot kuus.
Kultuuriministeerium rõhutab, et uuringus ei ole esitatud kõiki allasutusi, mida on kokku 53. Ministeeriumi eraldi esitatud andmetest on näha ka, et haldusala asutustes makstakse ka riigi keskmisest kõrgemat palka, näiteks ERRis või muinsuskaitseametis.**
Raamatupidamine võib statistikat mõjutada
Muinsuskaitseameti töötajad on möödunud perioodiga võrreldes saanud ka korraliku palgatõusu – keskmised tasud on kasvanud pea 18 protsenti. Sellest enam on töötasud kasvanud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas Eesti noorsootöö keskuses – 18,5 protsenti kasvu – ning ministeeriumis endas 18 protsenti. HTM selgitab, et sellist kasvu peegeldab põhipalga muutus, mitte üldine palgatõus.
"Keskmise põhipalga kasvu mõjutas suhteliselt madalama põhipalgaga personali- ja raamatupidamisteenuse osutajate üleviimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, olemasolevate töötajate palgakasv toimus sisemiste ümberkorralduste arvelt," seisab seletuses. Niisiis võib palgakasvu number kohati peegeldada hoopis raamatupidamislikke muutusi või ka töökoormuse ja töökohtade ümberjaotamist. Keskmine põhitasu tõuseks nt juhul, kui mõni ametikoht koondatakse ja selle võrra kolleegide palk, tihti koos kohustustega, kasvab.
Üldiselt on palgad tõusnud avalikus sektoris kolme ja kümne protsendi vahel, mõnes üksikus kohas ka langenud. Kõige suuremad langused oli riigi tugiteenuste keskuses ja Eesti sõjamuuseumis: vastavalt 4,8 ja 4,7 protsenti.
Samuti paistab keskmisest madalamate palkadega silma maaeluministeerium. Kuues organisatsioonis kümnest on töötasud alla Eesti keskmise. Ka ministeeriumitöötajate palk on teiste ministeeriumite töötajatega võrreldes madalam, vaid pisut eurot enam kui välisministeeriumis ehk 1733 eurot kuus.
Kaadri voolavus: lennunduses on IT-sektori sarnane ebavõrdsus
Riigiasutustes peetakse probleemseks personali voolavuseks näitajat, mis on üle kümne protsendi. Samuti ei peeta ka pikka aega madalal (vähem kui viis protsenti) püsinud voolavuse näitajat ilmtingimata heaks. Viie protsendi all või selle läheduses on pea 40% ametkonna personali voolavus.
Kõige kõrgem voolavus on 28 protsendi juures, seda kolmes ametis: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev tarbijakaitse ametis, maaeluministeeriumi alla kuuluvas põllumajandusmuuseumis ja MKM-i alla kuuluvas lennuametis.
Lennuameti töötajad teenivad keskmiselt 1934 eurot kuus, mis on umbes kaks ja pool protsenti enam kui eelneval perioodil ja millega kuulutakse kõrgemalt tasustatute hulka avalikus sektoris. Paraku on just lennuametis kõige suurem personalivoolavus – 28,3 protsenti. See number on prognoositud 2017. aasta esimese poole pealt kogu aastale. Näha on sedagi, et eelmise aastaga võrreldes on nii suur inimeste vahetuvus harukordne.
„Number on ka enda jaoks hirmutav, aga paraku reaalsus,“ tõdes lennuameti üldosakonna juhataja Marelle Pihlak. Ta prognoosis, et ei ole välistatud, et personali vahetumise protsent kasvab tegelikkuses kõrgemaks, kui eelarve lisas ennustatud.
Lennuamet on sel aastal ootamatult tugevalt tundud seda, kuidas erasektori palgad ameti konkurentsis maha vajutavad. Erafirmades on lennundusspetsialistide palgad kahe-kolme aastaga pooleteist kuni 2,5 korda kasvanud ehk palgafond on Eestis tegutsevates firmades suurenenud 20 kuni 60 protsenti aastas, olenevalt organisatsioonist. Olgugi, et avaliku sektori lõikes on lennuameti töötasud kõrgemas tipus, ei olda enam erasektoriga lennunduse valdkonnas võrreldes konkurentsivõimelised – Eesti spetsialistid on hinnas kogu Euroopas. Lennuametis on sel aastal palgad tõusnud alla kolme protsendi.
„Ühel hetkel enam missioonitundest ei lenda,“ märkis ta töökohta vahetavate kolleegide kohta.
Pihlaku sõnul näeb amet, et uusi konkursse korraldades oleks Eestist sobivaid inimesi leida küll, kuid hetkel, mil jutt palgani jõuab, enamasti läbirääkimised katkevad ja üldistades kukub kolm konkurssi neljast läbi.
Valdkonna erialad nõuavad töötajalt väga kindlaid oskuseid ja kogemusi, millele kuidagi allahindlust teha ei saa, spetsialistid saavad aga erasektoris enamasti kaks korda suurema töötasu kui ametis. Selleks, et uus töötaja oleks kursis kõigi valdkonna regulatsioonide ja nõudmistega, koolitatakse spetsialisti üldjuhul kaks aastat, kuid pärast koolituste lõppu ostavad lennundusfirmad spetsialistid üle.
IT valdkond: paljuräägitud alamakstud valdkond
Ministeeriumite halduses olevad IT- asutused nagu SMIT, KEMIT, RMIT või riigi infosüsteemi amet maksavad oma töötajatele üle 1700 euro palka. Kõige madalam on töötasu justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuses. Kõige kõrgem aga keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ehk KEMITi töötajatel, mis on 2110 eurot. Selle aasta alguses loodud sotsiaalministeeriumi TEHIK ei jää kaugele maha – 2099 eurot.
"Erasektori palkadega ei ole võimalik võistelda," tunnistas KEMITi direktori asetäitja administratiivalal Maia-Liisa Mürkel. Ta selgitas, et kuigi ka KEMITis on ennustatud 20-protsendilist voolavuse protsenti, jääb see aasta lõpuks kindlasti väiksemaks, võimalik et ka poole võrra.
KEMITi personalivoolavus peegeldab Mürkeli sõnul enamasti mullust juhivahetust ja sellega kaasa tulnud struktuurimuutusi, millega kadus mõni ametikoht või mille tõttu ka inimesed vabatahtlikult lahkusid.
Kõrge töötajate vahetuvus on ka rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses RMIT: 16,6 protsenti. Üle kümne protsendi personalivoolavust ennustatakse selleks aastaks ka RIA-le ja SMITile. Nii RIAs kui ka RMITis ei olnud töötajate vahetumine möödunud aastal niivõrd kõrge kui 2017. aastaks prognoositud.
Palgad.ee andmete põhjal võib välja tuua mõned IT valdkonna palgad sektoris: IT-arhitekti kuutasu ligi 3200 eurot, tootejuhi palk umbes 2500 eurot või projektijuhi tasu 2200 eurot. Seega üldiselt riigiasutuste IT-töötajate palgad kogu sektori võrdluses madalamad.
* Keskmine palk peegeldab palgauuringuga sama perioodi Eesti keskmist palka. Selle leidmiseks on leitud 2016. aasta teise kvartali kuni 2017. teise kvartali keskmise palkade aritmeetiline keskmine.
** Kultuuriministeeriumi täpsustatud andmed ja kommentaarid lisatud kell 18.48.