Sipilä: riigijuhid võtsid Tallinnas Macroni ideed kahetiselt vastu ({{commentsTotal}})

Emmanuel Macron.
Emmanuel Macron. Autor/allikas: EU2017EE

Prantsusmaa president Emmanuel Macron esitles neljapäeva õhtul Kadriorus toimunud õhtusöögil teiste liikmesriikide juhtidele oma nägemust Euroopa Liidu edasisest reformimisest. Soome peaminister Juha Sipilä kommenteeris ringhäälingule Yle, et riigijuhid võtsid Prantsuse presidendi ideed kahetiselt vastu.

"See innukus on Lõuna-Euroopas ja Põhja-Euroopas natuke erines," nentis Sipilä Soome ringhäälingule pärast õhtusööki antud intervjuus.

"Siin põhja pool rõhutatakse seda, et teeme seda, milles kokku leppisime, ning lõuna pool jälle ollakse innukamad looma visioone tulevikust ja integratsiooni süvendamisest," jätkas ta.

Sipilä sõnul astus Macron Tallinnas üles sõnavõtuga, mille sisu oli sarnane tema kõnele, mille ta pidas teisipäeval Sorbonne'i ülikoolis. Ka siis kutsus ta Euroopa Liitu üles tihedamale koostööle - näiteks tegi ta ettepaneku luua ühine kaitse-eelarve ja ühised maksud ühiste kulude rahastamiseks.

Soome valitsusjuhi sõnul ei ole Macroni visioonid eriti muutnud Euroopa Liidu tulevikku arutelu sellest staadiumist, milline see oli kevadel enne Macroni presidendiks valimist. Mingit vastukaja Macron siiski sai.

"Mitmes sõnavõtus kiideti seda, et vaja on natuke kaugemat vaadet kui see, kuhu jõuti Bratislava protsessis," märkis Sipilä.

Merkel kiitis Macroni algatust

Enne õhtusööki ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et Prantsusmaa ja Saksamaa on mitme Macroni poolt esitatud väite asjus samal seisukohal.

"Detailide üle tuleb veel arutleda, kuid ma olen veendunud, et Euroopa ei saa jääda paigale, vaid see peab edasi arenema," selgitas Merkel.

Samas on Merkelil raske võtta väga kindlaid seisukohti Macroni ettepanekute teemal enne seda, kui Saksamaal on kokku pandud uus koalitsioon ja valitsus.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles omakorda paar nädalat tagasi, et eriti eurotsooni integratsiooni tuleb süvendada.

Euroopa Liidu riigijuhtide digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinnas jätkub reedel.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: