VÄV | Debatt Narva üle – mida teha, kui vanad surevad ja noored kolivad? ({{commentsTotal}})

Narva ei ole noorte jaoks atraktiivne elamiskoht eelkõige töötuse ja kaasaegsete elamispindade puuduse tõttu, kuid Vali Ära Vali vaatlejate kõrvu ei jäänud ETV valimisdebatist kuigi sisulisi lahendusi.

27. septembri õhtul toimus ERRi vahendusel esimene kohalike omavalituse valimistega seotud valimisdebatt, mille avasid Narva kandidaadid: Stanislav Pupkevitš (Edgar Savisaare valimisliit), Ants Liimets (Reformierakond), Andrus Tamm (Keskerakond) ja Katri Raik (valimisliit Meie Narva).

Narva on hetkel kõige kiiremini väheneva elanikkonnaga linn Eestis ning sellega on seotud palju eelarvamusi, aga ka tegelikke probleeme. Piltlikult öeldes vanad surevad ning noored kolivad minema. Kuid mida lubasid teha Narva kandidaadid selleks, et noored jääksid?

Debateerijad nõustusid sellega, et Narva linn ei ole noorte jaoks atraktiivne elamiskoht eelkõige töötuse ja kaasaegsete elamispindade puuduse tõttu.

Katri Raigi arvates tuleks arendada Narvas linna keskkonda, sest hetkel on puudus kaasaegse elamispinnaga korteritest, kuhu noored tahaksid elama minna. Seda mõtet toetas ka Reformierakond, kelle valimisprogramm lubab ehitada umbes sadakond uut korterit. Ants Liimetsa sõnul on neil juba ehitaja olemas, kuid nad kardavad, et puudub ostja, kuna Narvas on keskmine palk väiksem kui mujal Eestis.

Andrus Tamm aga uute korterite ehitamist ei pooldanud, tema arvates on Narvas umbes tuhatkond vaba korterit, mis seisavad lihtsalt tühjana.

Katri Raik nentis, et lisaks kõrgele töötusmäärale jääb Narva keskmine palk (800 eurot) kõvasti alla Eesti keskmisele (üle 1200 euro) ning puudu jääb ka noortele huvi pakkuvatest töökohtadest.

„Noor ei taha metalli ümber töödelda, vaid tahab töötada infotehnoloogiasektoris,“ sõnas Raik.

Ants Liimetsa sõnul on probleem hoopis selles, et Narva noored on tööturul väga hinnatud, kuna oskavad kolme keelt – vene keelt, eesti keelt ja inglise keelt – ning seetõttu kutsutakse neid mujale tööle ning nad ei tule enam tagasi. Stanislav Pupkevitši sõnul tuleks töökohtade tekkeks Narvas hoopis turismi arendada, kuna juba praegu käib seal palju vene turiste.

Keskerakondlane Tamm süüdistas Reformierakonna poliitikat, mis pidavat eemale tõrjuma Venemaa investoreid, kes on tema ja teiste debateerijate arvates kõige olulisem äriline jõud linna majandusliku arengu kontekstis. Ants Liimetsa sõnul lubab aga Reformierakond tuua Narva järgmise nelja aasta jooksul mitte vähem kui kolm suurt tootmisüksust. 

Haridustasemest rääkides tõdes Katri Raik, et Narvas saab väga hea hariduse, ka kutsekoolis saab õppida peaaegu kõike – ainsad erialad, mida Narvas õppida ei saa on juuksur ja meedik. Ants Liimetsa sõnul on hariduse tasemega suhteliselt hästi, aga mis puudutab eesti keeles õppimist, siis tema arvates ei ole piisavalt õpetajaid, kes tahaksid eesti keeles õpetada.

Samuti arutati ka kauaoodatud riigigümnaasiumi küsimust. Algne Keskerakonna idee oleks teha kaks gümnaasiumit, millest üks oleks täielikult eestikeelne ning teine jaguneks protsentuaalselt 60/40 eesti- ja venekeelseks, kuid kahe kooli jaoks riigil raha ei jätku. Katri Raigi sõnul tuleks see olukord lahendada nii, et ehitada tuleks ainult üks kool, mis tehakse pooleks. Ühel pool saaks õppida eesti keeles ning teisel pool teise süsteemi alusel, kuid tema sõnul tahaksid kindlasti noored õppida ka inglise keeles. Stanislav Pupkevitš aga usub, et jääma peaks siiski ainult venekeelne kool.

Katri Raik tõi eraldi välja veel selle, et noored narvakat häbenevad oma kodulinna selle halva maine tõttu – Eestis on levinud arvamus Narvast kui kõrge kuritegevuse ja korruptsioonitasemega linnast. Samas tõdes ta, et olukord hakkab tasapisi muutuma (ning tsiteeris ühe noore narvaka ütlemist: „Kui varem peeti Narvat hirmutavaks, siis nüüd imelikuks.“).

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Narva kandidaatide debatt ei kujunenud niivõrd kuumaks nagu saate alguses sai lubatud. Paljud sisulised küsimused jäid õhku rippuma, eriti need, mis puudutasid noorte lahkumist kodulinnast. •

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: