Maasikas: Euroopa juhid lahkusid Tallinnast palju targemana ({{commentsTotal}})

Mainekas Briti ajakiri Politico kirjeldas Eesti korraldatud digitaalvaldkonna tippkohtumist pealkirjaga: "Kohtumine oli tühi, välja arvatud toidukalorite poolest". Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas kinnitas aga, et juba oktoobris vormuvad Kultuurikatlas peetud arutelud konkreetseteks järeldusteks.

"Täna arutasid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid Kultuurikatlas seda, kuidas Euroopa saab hakkama ja saab kasu praegu toimuvast kõige suuremast muutusest meie ühiskondades – digitaalsest revolutsioonist," selgitas Maasikas "Aktuaalses kaameras".

Tallinnas peetud arutelu tulemused saavad tema kinnitusel osaks Euroopa ametliku Ülemkogu tippkohtumise järeldustest oktoobris, mil peaminister Jüri Ratas peab andma aru, kuidas erinevate digitaalse siseturu eelnõudega edasi on liigutud. "Euroopa juhid lahkusid Tallinnast palju targematena ja teadlikumatena kui nad siia tulid – ma pean seda heaks tulemuseks," ütles Maasikas.

Saatejuht märkis, et uudiste põhjal on digiteemasid justkui varjutanud teised teemad, näiteks Euroopa Liidu reformimine, mitmekiiruseline Euroopa ja Kataloonia referendum. Maasikas jagas aga kahe päeva arutelud neljaks osaks.

Esiteks tõi ta välja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Suurbritannia peaministri Theresa May külaskäigu Tapale oma sõdurite juurde. Teiseks mitteametlikud kohtumised, mis toimusid juba eile, näiteks kohtusid Macron ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. "Merkel ütles välja selle, mis oli väga oodatud: Saksamaa on valmis – ja sellega ta ju ütles, et ka Saksamaa tulevane valitsus, mida ta nüüd hakkab moodustama – on valmis arutama Macroni ideid Euroopa reformimiseks."

Kolmanda teemana tõi Maasik välja neljapäevase riigipeade õhtusöögi, mille peateemaks oli Euroopa tulevik ja mille Ülemkogu eesistuja Donald Tusk võttis kokku kinnitusega, et Euroopa Liidu reformi edasiarenduse soov on olemas ja kahe nädala pärast ütleb ta, kuidas seda arutama hakatakse.

"Ja siis oli tänane päikseline päev Tallinnas Kultuurikatlas, kus riigipeadele ja valitsusjuhtidele räägiti oskusest, mida on vaja digimaailmas, räägiti küberjulgeolekust, räägiti digimajandusest. Ma ei hakkaks neid osi tähtsusejärjekorda seadma – Eestile on kõik väga olulised," kinnitas Maasikas.

Maasikas rõhutas, et tippkohtumine on suurim rahvusvaheline üritus, mis Eestis kunagi korraldatud. "Nii palju kui on tipp-poliitikuid sulle külla tulemas, nii palju on ka väljakutseid," tõdes ta. "Iga liidri iga samm sinu territooriumil on sinu vastutus ja sinu väljakutse." Ta kinnitas, et Eesti eesistumise korraldust ja ürituste sujuvust on palju kiidetud ning tähelepanu on püütud ka teemavalikutega. "Leida need teemad ja leida need esinejad, kes saavad väga hõivatud ja väga tähtsate liidrite tähelepanu – see meil täna õnnestus."

Toimetaja: Anette Parksepp



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: