Politsei: rohkem suurte liikluspiirangutega üritusi Tallinnas sügisel ei tule ({{commentsTotal}})

Politseinikud Kultuurikatla juures
Politseinikud Kultuurikatla juures Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise suurim üritus möödus korrakaitsjate jaoks suuremate vahejuhtumiteta ning rohkem suurte liikluspiirangutega üritusi pole sel sügisel enam Tallinnas oodata, teatas politsei.

Põhja prefekt Kristian Jaani ütles, et digitaalvaldkonna tippkohtumine oli viimane üritus, mis endaga rohkem liikluspiirangud kaasa tõi.

„Oktoobris ja novembris toimuvad üksikud üritused liiklusele enam nii suurt mõju ei avalda ja tavapärane sügisene rütm liikluses saab taastuda," lausus ta.

Tippkohtumise ajal oli Tallinnas turvalisust tagamas ühtekokku ligi 800 politseinikku ning abiks mitmed koostööpartnerid.

Jaani sõnul on politseinikel seljataga töised päevad, mis aga märkimisväärseid vahejuhtumeid endaga kaasa ei toonud.

„Otseselt eesistumisega seotud korrarikkumisi kohtumise ajal ei olnud. Politsei sai teha oma planeeritud tegevusi ning üritus sujus tõrgeteta,“ lausus prefekt. 

Kohtumise kordaminekule aitasid kaasa ka kõik liiklejad, kes juhindusid politsei soovitustest ja suhtusid mõistvalt kehtestatud piirangutesse.

„Tänan siiralt kõiki autojuhte, kes hoidusid autodega kesklinna tulemast ja aitasid niimoodi vältida suuremaid ummikuid ja seisakuid kesklinnas,“ sõnas Jaani. 

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: