Kataloonia kriis jagab Eesti rahvasaadikud eri leeridesse ({{commentsTotal}})

{{1506936900000 | amCalendar}}
Meeleavaldajad Barcelonas.
Meeleavaldajad Barcelonas. Autor/allikas: REUTERS/Albert Gea

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei ole Hispaania põhiseaduslik kriis kellegi huvides ning on vale võrrelda riiki Nõukogude Liiduga. Riigikogu Kataloonia toetusrühma esimees Artur Talvik leiab aga, et Eesti naeruvääristab oma ametliku positsiooniga iseennast ja oma valitsust.

Mihkelson rääkis ERRile, et ei ole kellegi, usutavasti ka Kataloonia iseseisvust püüdlevate inimeste huvides, et Hispaania on sisenemas väga tõsisesse põhiseaduslikku kriisi.

Mihkelsoni sõnul tuleb aru saada, et Hispaania puhul on tegemist väga tugeva demokraatliku riigiga, kus põhiseadus on pärast Franco režiimi lõppemist 40 aasta jooksul taganud demokaatliku riigikorralduse, sealhulgas autonoomsete regioonide nagu Kataloonia väga arvestatava iseseisvuse.

Ta rõhutas, et nii nagu Eestis, on ka Hispaanias põhiseadus kõigi võimalike põhimõtteliste muudatuste alus.

"Ehk esmalt, kui eeldada üldse liikumist võimaliku Kataloonia eraldumise suunas Hispaaniast, siis selle aluseks saab olla õigusriigi põhimõtete järgimise kohaselt see tegevus, mis vastab Hispaania põhiseadusele. Seda loomulikult selles protsessis, mis on toimunud viimastel kuudel, on selgelt rikutud," lausus Mihkelson.

Ta lisas, et jõud ei ole kindlasti mingi lahendus, aga tegu on äärmiselt tundliku küsimusega ja peame olema oma hinnangutes väga täpsed.

Võimalust, et sündmuste eskalatsioon viiks tõsisema konfliktini, ei pea Mihkelson tõenäoliseks.

"Arvan, et see eilne päev hirmutas kõiki, ka neid, kes Hispaania seadusi mitte millekski pidades referendumile välja läksid. Me ju teame, et Hispaania põhiseadus või konstitusioonikohus andis oma hinnangu. Hispaania põhiseadus ei näe ette sellist viisi, kuidas üks autonoomne üksus või regioon võiks referendumile minna," tõdes väliskomisjoni juht.

Ta märkis, et retoorilise küsimusena on huvitav, miks on Venemaa infooperatsioonide kaudu Twitteris, sotsiaalmeedias ja propagandakanalites nii jõuliselt Kataloonia iseseisvust toetanud.

"Sellele on ju väga lihtne vastus: et tekitada üha rohkem mõrasid ELis ja ka NATOs. Nii et vaieldamatult on siin väga mitu tasandit, mida tuleb silmas pidada, kui analüüsime Kataloonias toimuvat," tõdes Mihkelson.

Küsimusele, kui palju Euroopa Liit Kataloonias toimuvasse sekkub, vastas ta, et tegu on ikkagi Hispaania siseküsimusega ja üldine praktika on, et nendes küsimustes annab teejuhised riigi põhiseadus.

Rääkides sotsiaalmeedias levivast võrdlusest Hispaania ja Nõukogude liidu või Slobodan Miloševići juhitud Jugoslaavia vahel, ütles Mihkelson, et see on sama, nagu võrrelda vanglat vabadusega.

"Hästi ohtlik, kui laskume pelgalt emotsionaalsele pinnale ja ei võta arvesse nii ajaloolisi kui lähiajaloolisi tegureid, mis mõjutavad neid otsuseid, mida Hispaanias ja sealhulgas Kataloonias tehakse," märkis ta.

Väliskomisjoni juht rõhutas, et Eesti riigi huvides on see, et ei seataks kahtluse alla demokraatlike riikide põhiseaduslikku ülesehitus ning Hispaania on demokraatlik riik ja meie tähtis partner nii ELis kui NATOs.

Enda sõnul usub ta, et keerulisest olukorrast suudetakse siiski õigusriigi põhimõtteid rakendades ja põhiseadust austades väljuda.

Marko Mihkelson rääkis Kataloonia referendumist ka "Ringvaates":

Talvik: Eesti ametlik positsioon on ümar ja naeruväärne

Riigikogu Kataloonia toetusrühma esimees Artur Talvik, kes ise praegu rahvusvahelise parlamentaarse grupi vaatlejana Kataloonias viibib, ütles ERRile, et peab pühapäeval juhtunut otseseks rünnakuks demokraatia ja euroopalike väärtuste vastu.

"Ka Eesti juhtivad poliitikud räägivad palju euroopalikest väärtustest, aga nüüd eile, kui selline jõhker rünnak nende väärtuste vastu toimus, eriti väärtuse vastu valida, siis meie juhtivpoliitikud on kahetsusväärselt vait ja ei võta sõna. Pilt, mida me eile nägime, oli ikkagi väga ebameeldiv ja hirmutav, et kuhu Euroopa üldse läheb," tõdes Talvik.

Küsimusele, kuidas ta hindab Eesti ametlikku positsiooni - välisministeerium teatas pühapäeval, et toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust - vastas toetusrühma esimees, et Eestil oleks oma välissuhtluses üldse väga paljut korrigeerida vaja.

"Siin on hea näide, et kui Poola ja Ungari valitsuse tegevuse vastu saadetakse välja teravaid nooli, siis millegipärast Hispaania valitsuse osas ollakse täiesti peidus, öeldakse täiesti mõttetuid ümaraid lauseid," lausus Talvik ja lisas, et ebavõrdse suhtlemisega naeruvääristatakse kõige rohkem iseennast ehk Eesti valitsust.

Praegu on olukord Kataloonias väga keeruline ning Talviku sõnul on kõik, kellega nad vaatlejatena on rääkinud, edasise osas suures ootusärevuses ja segaduses.

"Eilne kindlasti šokeeris väga paljusid, aga ühtlasi ühendas või tugevdas katalaanide ühisrinnet iseseisvuse poolt olla. Nii et tegelikult ma ei tea, kas teadlikult, aga Hispaania keskvalitsus tegi siin ikkagi eile diplomaatilistele lähenemistele väga suure karuteene. Ma arvan, et sellist viisakat laua taha istumist siin küll tükk aega ei tule," sõnas Talvik.

Ta juhtis tähelepanu, et katalaanid ei taha Euroopa Liidust välja astuda, vaid seal jätkata, ühtlasi jätkata ka väga head koostööd Hispaaniaga.

"Katalaane separatismis süüdistada oleks küll liialdus. Nad on erakordselt rahumeelsed ja rahumeelseid lahendusi otsiv rahvas," ütles Talvik.

Erki Savisaar: igal rahval on õigus iseseisvusele

Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Erki Savisaar on üheaegselt nii Kataloonia toetusrühma kui ka Eesti-Hispaania parlamendirühma liige. Ta ütles pühapäevase referendumitulemuse kommentaariks, et ilmselt ei julgenud suur hulk inimesi valima minna.

Enda sõnul toetab ta seda, et Kataloonia ja Hispaania leiaksid mingi mõistliku, demokraatliku lahenduse. Samas rõhutas Savisaar, et ei ole mõlemasse rühma kuulujana kahevahel.

"Juba meie ammune president ütles, et igal rahval, ükskõik kui väiksel, on õigus iseseisvusele ja Kataloonia ei ole sugugi väikerahvas - see on kuus korda suurem kui Eesti. Aga loomulikult lahendus tuleb leida mõistlikult. Eri osapooltega kohtudes olen öelnud, et esimene, kes seda iseseisvust peab tunnistama, on Hispaania," märkis ta.

Savisaare hinnangul on Kataloonia rahumeelse lahenduse leidmiseks valmis ja see, kes ei soovi dialoogi alustada, on pigem Hispaania keskvalitsus.

Lauri: asjad võivad veel pingelisemaks minna

Eesti-Hispaania parlamendirühma liikme Maris Lauri sõnul on tal kahju, et Hispaanias asi nii kaugele läks ja asja läbirääkimiste teel lahendada ei suudetud.

"Jah, Hispaania seadus ja põhiseadus välistab sellise referendumi, aga ma arvan siiski, et Hispaania valitsusel, aga kindlasti ka Kataloonia valitsusel olnuks võimalik leida selline lahendus, kus kired jääksid tõusetumata. Nüüd on kartus, et asjad võivad minna veelgi pingelisemaks," tõdes Lauri.

Ta lisas, et mõistab üheltpoolt Hispaania käitumist ja seisukohta, kuid kui regionaalselt on selline probleem ja inimesed tahavad oma arvamust avaldada, sealhulgas need, kes tegelikult soovivad Hispaaniasse jäämist, oleks tulnud leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.

"Võib-olla selline - see on nüüd hüpotees - küsitluse tüüpi referendum, see ei ole siis muidugi enam referendum, oleks andnud tulemuse, kus inimesed valdavalt oleks soovinud jääda Hispaaniasse. Nüüd mul on selline tunne, et agressiivne käitumine andis sellise tulemuse nagu ta andis," lausus parlamendirühma liige.

Helme hinnangul tuleks Eestil jõu kasutamine hukka mõista

EKRE esimehe Mart Helme hinnangul tuleks Eestil ELi eesistujariigina jõu kasutamine rahvaküsitlusel osalenud katalaanide vastu hukka mõista, ehkki ta peab Kataloonia iseseisvustaotlust eelkõige eliidi projektiks, mida sealsed poliitikud kasutasid keskvalitsuselt raha välja pressimiseks.

„Viimased arengud näitavad aga, et praeguseks on juriidilisest ja majanduslikust küsimusest saanud sügavalt emotsionaalne ja moraalne küsimus. Kataloonia valitsus on enda taha mobiliseerinud suure osa rahvast ning Hispaania keskvalitsus ei tohi oma rahvast lihtlabaselt üle rullida,“ lausus ta.

Vägivalla kasutamist peab EKRE juht halvimaks, mida Hispaania keskvalitsus kujunenud olukorras teha sai.

"Verevalamist ei tohi tolereerida. Sellised jõuvõtted kuuluvad teise aega, mitte tänapäeva Euroopasse. Eesti peab Euroopa eesistujariigina jõhkra jõukasutamise selgelt hukka mõistma," ütles Helme.

President: edasi saab liikuda ainult demokraatlike protsesside kaudu

President Kersti Kaljulaid tõi välja, et katalaanide olukorda ei saa võrrelda Eesti lahkumisega Nõukogude Liidust, sest meie olukord oli teistsugune.

"Hispaania on demokraatlik riik, millel on konstitutsioon, mille on heaks kiitnud ka inimesed, kes elavad Kataloonias, nii et vastavalt sellele konstututsioonile tulebki ju igal ajahetkel käituda," lausus ta.

Kaljulaidi sõnul oleks võib-olla mõistlik pidada arutelu selle üle, kas Hispaania konstitutsioonis ei peaks olema võimalust nende küsimuste üle arutleda, nii nagu see on Ühendkuningriigis, kus Šotimaa on läbi viinud referendumi.

"Ma võin aru saada, et katalaani poliitikutele tundub, et nende enda poliitiline elu jääb lühikeseks, et diskuteerida, kas Hispaania põhiseadus võiks olla teistsugune /.../ Nemad tahaksid liikuda väga kiiresti, aga niimoodi tehakse oma ühiskonnale väga haiget. Ainus viis on edasi minna läbi demokraatliku protsessi," lausus president.

Ta lisas, et toimunu oli referendumi vormis organiseeritud demonstratsioon, mis oli vastuolus Hispaania põhiseadusega.

Lobjakas: Euroopa Liit ilmselt Hispaanias toimuvasse ei sekku

Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas märkis, et arvatavasti Euroopa Liit Hispaanias toimuvasse ei sekku, sest see oleks ELi enda eksistentsi jaoks ääretult ohtlik.

Tema sõnul võib arvata, et sekkub see, kes sellistes situatsioonides seda ikka teeb, ehk Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes on juba Hispaania peaministriga telefonitsi vestelnud ja annab informaalset nõu.

"Kujutan ette, et situatsioon ei ole väga erinev Vene-Gruusia sõjast, mil toona Nicolas Sarkozy Euroopa Liidu eesistujana näitas üles võimet lahendada see asi paindlikult ja loovalt. Antud juhul Eesti ei ole muidugi mingisuguses positsioonis ELi eesistujana sellesse küsimusse sekkuda," nentis Lobjakas.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: