Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina ({{commentsTotal}})

Kui Kersti Kaljulaid möödunud aasta 3. oktoobril 81 poolthäälega riigikogus presidendiks valiti, oli rahvas pisut umbusklik. Tänaseks on Kaljulaid käinud läbi kõik Eesti maakonnad, võtnud sõna nii poliitika, digitaalarengu kui ka sotsiaalteemadel ja esindanud Eestit mitmekümnel välisvisiidil.

Kiire kokkuvõte: Kaljulaidi aasta numbrites

Eestile ring peale - eesmärk täidetud

Kersti Kaljulaid lubas aasta tagasi, et ta on president, kes on alati rahva jaoks olemas ning valmis kuulama inimesi Võrust Vormsini. Aastaga on ta teinud visiite kõigisse Eesti maakondadesse.

Kursoriga kaardil olevatel numbritel liikudes on näha visiitide täpsemat sisu.

Isepäine president

Pärast seda, kui riigikogu vanemate kogu tegi Kaljulaidile ettepaneku Eesti presidendi ametit kaaluda ning kui avalikkuses tekkis küsimus, kas ehk pole uus kandidaat liiga võõras, saatis Kaljulaid väljaannetele arvamusloo "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele".

Ta märkis, et juhul kui riigikogu ta tõesti presidendiks valib, saab ta olema stiililt teistsugune president kui seda oli Ilves: "Kadriorgu maha jäävad kingad on ilmselgelt väga suured. Eks mul tule leida omad ja stiililt saavad need olema ka pisut teistsugused. Usun, et mõistad!"

Nii ka läks. Viis päeva enne ametisse valimist sõnas Kaljulaid "Pealtnägijale" antud intervjuus, et ta loodab väga siiski oma koju Nõmmele elama jääda, mitte kolida Merile, Rüütlile ja Ilvesele sarnaselt presidendi ametikorterisse Kadriorus. Ka aasta hiljem sõidutab eskort Kaljulaidi igal hommikul presidendikantseleisse tööle.

Isepäisust näitas ka esimene suurem pahameelt tekitanud otsus loobuda ametisse nimetamise päeval uue presidendi auks korraldatavast jumalateenistusest.

"Need on otsused, mida president langetab ise. Kuid kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel," märkis peapiiskop Postimehele.

Kaljulaid selgitas mõni päev hiljem sotsiaalmeedias, et kuna ta ei ole kirikuskäija, ei oleks see temast siiras, kui ta ametisse nimetamisel jumalateenistuse korraldaks. Novembri lõpus kohtusid kirikupea ja riigipea Kadriorus, kus arutasid kiriku panusest Eesti ühiskonnas.

Kuu hiljem ei osalenud president ka esimese advendi jumalateenistusel, kuhu Urmas Viilma valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud kutsus. Esimene jumalateenistus, kus Kaljulaid presidendina osales oli 24. veebruari teenistus.

Kersti Kaljulaid emadepäeva kõnet pidamas. Аutor: ERR

Kaljulaid juhtis ametiaja alguses tähelepanu ka sellele, kuivõrd keeruline on praeguste seaduste järgi presidendil puhkust võtta. Kantselei direktor saatis veebruaris riigikogule pöördumise ja palus parlamendil regulatsiooni nii täiendada, et oleks selge, kas, kuidas, millal ja kui palju president puhkust võtta võiks.

Aprilli keskpaigas otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon, et presidendi puhkuse regulatsioon kaotatakse seadusest sootuks. "Presidendi puhkuse regulatsiooni järele puudub vajadus ning samuti ei sobi see kokku riigipea staatusega," sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Emadepäeva eel võttis president selge seisukoha aasta ema tiitli jagamise paindumatute reeglite osas: "Peremudel ei määra, kas vanematena õnnestutakse või mitte," sõnas ta Eesti Päevalehele. Naisliit, kes igal aastal üht ema tunnustab, ei olnud nõus muutma reegleid, mis praegu näevad ette, et aasta ema tiitlile saab kandideerida vaid abielus olev naine.

Naisliit oma seisukohta ei muutnud, kuid Kaljulaidi seisukohavõtt aitas pingeid maandada. "Kümned tuhanded Eesti lapsed sirguvad õnnelikes ja tublides peredes. Selliste perede tunnustamisega on Naisliit aastaid tegelenud, mille eest minu tänu neile. Kuid tänases Eestis sünnib vaid kolmandik lapsi abieludes," sõnas ta lehele veel.

Septembri keskpaigas aga tekitas paksu verd Kaljulaidi sõnavõtt Tulevikutöö konverentsil, mil ta lausus, et internet aitab käsitööga tegelevaid inimesi, kel on madalam haridus, oma kaupa lihtsam müüa ja koduturult oluliselt kaugemale jõuda ja edukaks saada.

Käsitööliste hinnangul oli presidendi sõnavõtus tajuda ülbust ja ebaviisakust: "Käsitöö hoiab Eesti kultuuri elus ja kui Eesti president ei väärtusta meie kultuuri, siis kes seda veel peaks tegema?" kirjutas osaleja, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. Postimehega suhelnud inimese sõnul tekitas presidendi selline väljaütlemine nii mõneski kuulajas trotsi ning pettumust. "Raske on sellise väljaütlemise peale mitte solvuda," lisas ta.

Presidendi pressiesindaja aga selgitas, et Kaljulaid pidas originaalis ingliskeelses kõnes silmas seda, et tänapäeval on kaugtöö võimalik ka enamates valdkondades kui vaid IT-s ja tõi näiteks traditsioonilise valdkonnana käsitöö.

21 välismaist käepigistust

Austatud daamid ja härrad!

Kersti Kaljulaid on oma aastase ametiaja jooksul pidanud 69 ametlikku sõnavõttu. Viimati kõneles Kaljulaid Eestis korraldatud digiteemalisel tippkohtumisel, tema kõne avas nn digisummiti.

Kaljulaid rääkis e-riigi eelistest, aga ka riigi kohustustest seoses digitaalse arenguga; eri sektorite vahelisest suhtlusest e-ühiskonnas. Ja mõistagi küberturvalisusest.

"Me peame püüdlema eksklusiivsuse asemel kaasavuse ja keerukuse asemel usaldusväärsuse poole. Peame seadma sihiks suurema ulatuse ja skaala ning tegema digitaalse valitsuse kõigi jaoks nii ligitõmbavaks, et see oleks ettevõtete jaoks massiturg - meie nimetame seda kaasatuseks, nemad massituruks."

Lausutu võtab kokku selline sõnapilv: Kersti Kaljulaidi viimane kõne Digisummitil sõnapilvena. Autor: ERR 

Kogu maailmale kõneles Kaljulaid septembri keskpaigas ÜRO peaassambleel. Kaljulaid kasutas juhust, et jagada ja reklaamida veelkord Eesti e-riigi saavutusi. Aga lisaks maailmarahu, üleilmse rändebuumi ja kliimamuutuste kõrval pidas Kaljulaid oluliseks rõhutada ka naiste rolli maailmapoliitikas.

"Üks empaatilise ja kaasava arengu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kõige silmapaistvamaid tagatisi on soolise võrdõiguslikkuse süvalaendamine kõikidesse elualadesse. On tõestatud, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on vaesuse kaotamisel mitmekordistava mõjuga."

ÜRO-s kõlasid Kaljulaidi suust enim järgmised märksõnad: Sõnapilv Kersti Kaljulaidi kõnest ÜRO-s Autor: ERR

Kui jätta kõrvale esimene riigikogu ees peetud kõne või paljuoodatud sõnavõtt 24. veebruari kontserdil Estonia teatrisaalis, on ilmselt enim kõneainet pakkunud 20. augusti kõne presidendi roosiaias. Kaljulaid üllatas kuulajaid ja avalikkust ootamatult terava kriitikaga poliitäärmuste suunas.

Kui muidu on sõnapilve tegemiseks eemaldatud sidesõnad ja paljukorduvad asesõnad, siis 20. augusti kõnes paljukorduv "ei" on sümboolne: president rõhutas, kuidas ei tohiks poliitikud ideoloogiate üle vaielda ("Poliitikud tänapäeval teevad väga head teatrit, kuid ei tohiks."), kuid meenutas ka, kuidas meie kultuur ei ole ohus ("Kultuuritegelaste liistud, nagu ikka normaalses ühiskonnas, võimaldavad väga hästi me vabadust testida, ka piire testida, sest vabaduse teine pool on ikka ja alati vastutus. Las olla ka tulevärki, aga mitte kunagi ainult tulevärki!").

Sõnapilvena näeb kõne välja selline:

Kersti Kaljulaidi 20. augusti kõne sõnapilv Autor: ERR

Tagasihoidlik esimene härra ja perekond

Kersti Kaljulaid on rõhutanud, et kuigi Eestis ei ole varem olnud naispresidenti, ei tohiks ameti täitja sugu üle tähtsustada. Ometigi on see tekitanud varem paika loksunud rollide täitmises ootamatuid küsimusi.

Näiteks on ajalooliselt presidendi abikaasa olnud SOS lasteküla patroon. Nüüdne presidendipaar otsustas, et Kaljulaidi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski seda rolli kandma ei hakka ning et automaatselt varasemad patroonlused uuele esipaarile üle ei kandu.

Presidendi pressiesindaja Taavi Linnamäe sõnul alles kujuneb välja, kas ja milliseid patroonlusi Maksimovski täitma asub.

"Hetkel täidab presidendi abikaasa neid kohustusi, mida on vaja täita. Ta on seisnud paljudel avalikel üritustel riigipea kõrval, võõrustanud külla tulnud riigipeade abikaasasid jne. Ka lähipäevil on plaanis mitmeid ametikohustusi täita," sõnas Linnamäe Delfile.

Maksimovski ongi jäänud tähelepanu alt pigem kõrvale. 

Patroon Kersti Kaljulaid

Politiseeritud või mitte?

Presidendiks saades peab kandidaat erakonnast välja astuma. Kersti Kaljulaidi puhul toonitati eelkõige seda, et tegemist on erakondadeülese kandidaadiga, mida tõestab ka see, et vahetult enne valimisi ta ühtegi erakonda ei kuulunud. Kaljulaid oli aga Isamaa liige aastatel 2001-2004.

Lisaks on küsitud, kuivõrd suurt rolli mängib see, et Kaljulaid koondas enda ümber kantseleisse inimesed, kes on samuti IRLi taustaga, nt kunagine IRL-i peasekretär Tiit Riisalo, kellest sai kantselei direktor. Kaljulaidi avalikku kommunikatsiooni korraldab Taavi Linnamäe, kes on pikalt nõustanud ka IRL-i.

Selge sõnumiga algatus: julgeolekunõukogu

President Kersti Kaljulaid ÜRO peaassambleel. Allikas: Kersti Kaljulaidi Facebook

Tulles tagasi Kaljulaidi avaliku kirja juurde, millega ta pisut enam kui aasta tagasi presidendikandidaadina rahva poole pöördus, on Kaljulaid täide viimas veel üht lubadust: olla tugev Eesti eest kõneleja ja meie välispoliitika ajaja.

Erinevalt Toomas Hendrik Ilvesest otsustas ta jõuliselt asuda juhtima Eesti kampaaniat kandideerimaks ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Juuli lõpus moodustas ta selleks kampaania toetamise nõukogu.

Riigipea nimetas nõukoja liikmeteks Hannes Astoki, Hannes Hanso, Andres Herkeli, Marina Kaljuranna, Eerik Niiles Krossi, Marko Mihkelsoni, Marianne Mikko, Lauri Mälksoo, Mart Nuti, Urmas Paeti, Andres Tarandi ja Linnar Viigi. Nõukoda käib koos vähemalt kaks korda aastas (vajadusel sagedamini) ja selle töö lõpeb pärast ÜRO julgeolekunõukogu valimiste toimumist 2019. aastal.

Nõukoja ülesanne on toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.

Presidendi sõnaus: komberuum ja õmblusteta ühiskond

"Õmblusteta ühiskonna" arutelu Arvamusfestivalil. Foto: ERR 

24. veebruari kõne võib pidada eriliseks kahe mõiste poolest, mis on ka eesti keeleruumi üle kandunud. Need on komberuum ja õmblusteta ühiskond. 

Sõna komberuum kasutas Kaljulaid ka aastalõpukõnes, kuid just vabariigi aastapäeval peatus ta sel pikemalt. "President Kaljulaid ütleb meile, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnistab meie keelt, kombeid ja väärtusi. See on väga oluline sõnum," on Anvar Samost Delfile kommenteerinud.

"Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Saame sidusa keskkonna, mille olemasolu tunnistamist on  
meil õigus nõuda kõigilt meie juurde pikemaks ajaks või päriseks tulijatelt. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie," kõneles Kaljulaid 24. veebruaril. 

Teine termin, õmblusteta ühiskond, sai Arvamusfestivalil lausa oma arutelu.

"Õmblusteta ühiskond eeldab suurt läbipaistvust ja madalat korruptiivsust," sõnas president. See on ühiskond, kus kohaliku tasandi elukorraldus ja kogukondlik aitamine on niivõrd sujuvalt toimimas, et ühiskonna õmblusi ei olegi näha.

"Õmblusteta ühiskonna eeldus on, et on avalik, kes on saanud toetust ja mille eest," sõnas Kaljulaid.

Vikerraadio 2. oktoobri päevakommentaaris analüüsib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli presidendi rolli kasvamisest ja Kaljulaidi oskusest seista tavalise inimese poolel.

Allikas: president.ee, ERR.ee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: