Võrumaal pakutav pereõpe venekeelsetele lastele on andnud häid tulemusi
Võrumaal on juba pea 20 aastat pakutud venekeelsetele lastele pereõpet, et praktiseerida eesti keelt. Õpe on andnud häid tulemusi, mis omakorda on tõstatanud vajaduse leida enam eestikeelseid peresid, kes oleks nõus tegelema nii venekeelsete noorte kui ka täiskasvanutega.
"Aktuaalne kaamera" jälgis keelekümblust noortega, kes on tulnud Narvast kümneks päevaks Võrumaale pereõppele, et praktiseerida eesti keelt.
Näiteks 12-aastane Mihhail tõdes, et Narvas olles räägib ta eesti keelt üksnes koolis ja sellest jääb praktika jaoks väheks.
Pereõppe noor Anastassja märkis, et Võrumaal räägivad nad peredes eesti keeles, koolis eesti keeles ja kõikides kohtades nad räägivad ainult eesti keeles.
"Pereõppe mõte ongi selles, et temaga suheldakse koguaeg individuaalselt tegelikult, et ta ei ole kogu aeg grupis ja temale pööratakse tähelepanu siis nii, nagu temal on seda vaja," selgitas pereõppe korraldaja Võrumaal Pille Kulberg.
"Ma arvan, et me näeme nende väikeste laste pealt ja tegelikult nende vanemate pealt, kes on ju need valikud teinud, et tahetakse olla osa Eesti ühiskonnast ja valmisolek on olemas, et meie roll riigina on siis pakkuda neid võimalusi," lausus integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare.
Esmaspäeval pereõppel olevate noortega kohtunud president Kersti Kaljulaid tõdes samuti, et ühiskonnas on juba mõnda aega asendunud küsimus "kas peab õppima eesti keelt" küsimusega "kuidas saaks paremini õppida".
"Lapsevanemad küsivad nüüd juba seda küsimust, et minu laps läheb selle pärast vene kooli, et ma ei usalda, et ma suudaks teda aidata algklassides eesti keelega, et kas nüüd oleks võimalik korraldada seda, et laps läheb eesti kooli ja tal on abi ja tugi. Et ka selle jaoks on meil tõenäoliselt vaja vabatahtlikku tegevust ja peresid selleks, et me tõesti saaksime siis aidata inimesi tulla kokku Eesti platvormile," rääkis riigipea.
Kahekümne aasta jooksul on pereõppel osalenud üle 2000 venekeelse noore.
Toimetaja: Laur Viirand