Valimisnõunikud | Mikli: kui kraana on kohal, siis on hilja protestida ({{commentsTotal}})

Kuigi kohaliku omavalitsuse ehitusprojektid on tüliõunaks paljudes omavalitsustes toonitab riigikontrolli nõunik Airi Mikli, et kui kraana on juba kohale toodud, siis on hilja protestida. Sestap soovitab Mikli inimestel võtta osa üldplaneeringute aruteludest ning seeläbi kaasa rääkida koduvalla arendamisel. 

Airi Mikli tõdeb, et kui küsimuse alla tulevad linnaruumi planeerimise küsimused, siis põrkuvad alati erinevate huvigruppide eelistused. “Noored ja vanad, töötajad ja puhkajad, põllumehed ja linnainimesed – see on selline valdkond, kus on vaja teadmisi kui ka koostööd,” leiab riigikontrolli nõunik.

Eduka koostöö aluseks on kompromiss, mis on sätestatud linna
üldplaneeringuga. Mikli sõnul on tegemist ühiskondliku kokkuleppega, millega kogukond lepib kokku omavalitsuse arengu suunad. “Selle leppe saavutamiseks peavad väga palju tööd tegema volikogu liikmed ja ma loodan, et valitavad volikogu liikmed vaatavad pärast valimisi üle, kas see, mida nad loodavad oma ametiajal saavutada, on ka üldplaneeringus kajastatud,” märgib Mikli. 

Samas tõdeb Mikli, et inimesed muutvad rahulolematuks alles siis, kui kohale jõuab kraana, kuid sel momendil on tegelikult hilja protestida. “Tegelikult peaksid inimesed ehitusprojektide vastu huvi tundma kui neid alles planeeritakse ehk mina soovitan valijatel küsida kandidaatidelt, mida viimased plaanivad üldplaneeringus ette näha ning mida soovitakse ehitada pärast valimisi,” annab Mikli nõu. 

Ühtlasi lisab riigikontrolli nõunik, et praeguse planeerimisseaduse järgi on kõigil kogukonna liikmetel võimalik kaasa rääkida oma koduvalla arendusprojektides. “Kogu planeerimismenetluse käigus saab esitada märkusi, nõuda nende läbivaatamist ja tagasisidestamist. Tihti inimesed ei tea seda, kuid seda tuleb kindlasti endale teadvustada,” rõhutab Mikli. 

Toimetaja: Allan Rajavee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: