Tartu tervishoiu kõrgkool tutvustas Baltikumis ainulaadset anatoomialauda ({{commentsTotal}})

Tartu tervishoiu kõrgkool tutvustas Baltikumis ainulaadset uut 4D tehnoloogial põhinevat anatoomialauda, mida võib sisuliselt nimetada ka virtuaalseks lahkamislauaks. Anatoomialaual saab virtuaalselt tutvust teha kõigi inimese elunditega, neid lõikuda, pöörata ja igast suunast vaadata. 

Tartu tervishoiu kõrgkooli pere nimetab uut lauda Karliks. Laual saab inimest virtuaalselt lahti lõigata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Baltikumis ainulaadne anatoomialaud on kõrgkoolis olemas olnud tänaseks 40 päeva, ometi pakub see siiani elevust nii õppejõududele kui ka tudengitele.

"See on selline asi, mis võimaldab meil vaadata meie enda sisse, seda, mis meie sees toimub, kuidas meie organsüsteemid töötavad, kuidas me oleme ehitatud. Muideks, sellel on veel väga suurepärane funktsioon - me näeme ka embrüoid," selgitas kõrgkooli embrüoloogia õppejõud Ave Kõrve-Noorkõiv.

Lisaks embrüotele saab laua abil lihtsasti tutvust teha ka näiteks loomade anatoomiaga.

Anatoomialaud muudab lihtsamaks peaaegu kõigi tervishoiu kõrgkooli erialade õppetöö radioloogiatehnikutest ämmaemandateni.

Laua täielikult õppetöösse kaasamine alles käib.

"Tudengid on väga positiivselt selle vastu võtnud. Kõik on väga huvitatud olnud. Päris kõigile veel ei ole jõudnud seda näidata, aga küll tuleb kõigil oma kord," ütles kõrgkooli radioloogiatehnikute õppejõud Kevin Aas.

Õppejõu töö muudab uus õppevahend kohati isegi aga keerulisemaks.

"Väga lihtne on ju - sa annad lihtsalt mingisuguse foto, ütled vot nii ongi ja ei pea ise õppejõuna väga palju võimlema. Aga õppejõud tahab ka põnevust ja tahab ka, et üliõpilane mõistaks paremini ja kiiremini," ütles Kõrve-Noorkõiv.

Tartu tervishoiu kõrgkool loodab, et õppevahendist võiks tulevikus kasu olla ka teiste kõrgkoolide tudengitele nii kunstikoolist, Tartu ülikoolist kui ka maaülikoolist.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: