ERR Brüsselis: Luige sõnul võivad tuleviku lahingud toimuda vaid küberruumis ({{commentsTotal}})

Brüsselis Eesti eesistumise ajal korraldatud hübriidohtude konverentsil küsiti muu hulgas, millised hübriidohud ähvardavad Euroopa Liitu, kuidas neid ära tunda ning alistada. Tulevikus võivad käia lahingud vaid küberruumis, leiab Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Kui öelda hübriid, mõtlevad paljud autodest, mis võtavad keskmisest vähem bensiini - sellise mõttega alustati Brüsselis hübriidohtudele pühendatud konverentsi. Eksperdid tõdesid, et vähene teadlikkus on üks väljakutsetest hübriid- ja küberohtudega toimetulekul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See teadlikkus varieerub, on aus vastus. Riik nagu Eesti, kellel on idanaabri agressiooni tõttu rikkalik ajalugu, tunnetab neid ohte paremini. Krimmi annekteerimine, jätkuv konflikt Donbassis ja enne seda Gruusia on olnud hübriidohtude mõttes äratus," selgitas Euroopa Liidu hübriidohtude ühisüksuse juht David Hunter.

Kui tüüpiliseks hübriidrünnaku näiteks tuuakse Krimmi annekteerimist nn roheliste mehikeste abiga, räägib see hübriidrünnakute olemuse kohta siiski üsna vähe. Eksperdid usuvad, et järgmine hübriidrünnak on tõenäoliselt hoopis teistsugune.

NATO kaitseplaneerimise ja võimekuste direktor Timo Koster rääkis, et hübriidoperatsiooni läbiviimiseks võidakse kaasata diplomaatilised, sõjalised, majanduslikud ja finantsinstrumendid, luuretegevus ja õigusloome.

"Nii et tegemist pole tingimata sõjalise või ebaseadusliku tegevusega. Väljakutse on mõista rünnaku komponente ja suuta erinevaid sündmusi seostada. Ja siis peame mõistma, kas see kõik tuleb ühelt ründajalt ja kas me peaksime selles osas midagi ette võtma," ütles Koster.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on küberrünnakut raske ära tunda.

"Näiteks küberrünnaku puhul - esiteks sa ei tea, millal selline rünnak algab, kas see üldse on rünnak või on see mingi juhuslik arvutiviga, kuni selleni välja, et pead hindama, kas terve riik on ohus küberrünnaku tõttu. Nii et rünnaku äratundmine on suur väljakutse," rääkis Luik.

Tema sõnul tuleb poliitikuid harida. Kui enamasti tutvustatakse ametisse astuvale kaitseministrile põhjalikult riigi relvajõude, siis homsed lahingud võivad Luige sõnul toimuda hoopis küberruumis.

"See on kaasaegne konflikt - kõige tõenäolisem konflikt, millega kaitseminister oma karjääri jooksul võib silmitsi seista. Me ei ole veel näinud tõeliselt suurt küberrünnakut. Küberrünnak, mis oleks võrreldav 9/11 rünnakuga, ei ole veel toimunud," kõneles Luik.

Euroopa Liit ja NATO on loonud vajalikud institutsioonid, et hübriidohtudega toime tulla., kuid nüüd on Luige sõnul vaja omavahel rääkida ka ebamugavatel teemadel. Näiteks peaksid riigid liitlastele avaldama nõrkused, mis on hübriidrünnakutega ilmsiks tulnud, et üksteise vigadest õppida ja mitte kordamööda sarnaste rünnakute ohvriks langeda.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: