Valimisnõunikud | Kriisk: sotsiaalteenust pakub spetsialist, mitte naaber ({{commentsTotal}})

Ühinenud omavalitsustel on üha keerulisem pakkuda kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, kuna kasvavate piiride tingimustes muutub selles valdkonnas võtmeküsimuseks hoopis transport, leiab Tallinna ülikooli sotsiaaltöö ekspert Kersti Kriisk.

Haldusreformi järel muutuvad Eesti omavalitsused märkimisväärselt suuremaks. Seetõttu on järgmiste aastate üks sotsiaalküsimusi Kersti Kriisa hinnangul transport, mis muudab tõmbekeskustes pakutavad sotsiaalteenused kättesaadavaks. “Meil võivad need teenused olla, aga kui inimene ei saa punktist A punkti B piisavalt kiiresti, siis pole sellest kasu,” nendib Kriisk.

Tema sõnul vajavab sotsiaal- ja ühistransport põhjalikku läbimõtlemist. Seejuures leiab Kriisk, et järgmisel aastal maakonnaliinidel kehtima hakkav tasuta ühistransport ei lahenda probleeme, kuna omavalitsuste kulud kasvavad muudatuse järel. “Transporditeenust peab pakkuma kvaliteetselt mitte nii, et inimesel on üks buss hommikul, teine hommikul, mõlemad liinid viivad ühte kohta ja ongi kõik,” selgitab Kriisk.

Teenuste puhul leiab Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor, et praeguseni on probleem tugiisiku- ja isikliku abistaja teenus, mis aitaksid kaasata ühiskonda puudega inimesi. “Eks ole näha, kui palju omavalitsused on nõus nendesse valdkondadesse panustama, kuna need teenused vajavad koolitatud inimesi, mitte naabrinaist,” nendib Kriisk.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: