Gümnasist: targem on jätta valimata, kui valida teiste järgi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Noorele inimesele, kes saab esimest korda oma hääle anda, võib poliitikasse sukeldumine raske näida. Mulle on kohaliku omavalitsuse valimised võrreldavad supermarketi joogiletiga, kirjutab Viimsi keskkooli 11. klassi õpilane Kertu Saul essees.

On hulk erinevaid veepudelid, igaüks oma väikese nüansiga. Kas siis Evian Alpi mäestiku allikast või odav Selveri kraanivesi – tegelikult on maitse valdavalt sama. Sellele vaatamata on valik suur ja keeruline. Nii seisamegi letis mitu minutit kaalutledes. Asju, millega arvestada, on üleloomulikult palju.

Ühte kindlat kandidaati sadadest on keeruline välja valida. Just nagu veepudelitelgi. Mis firmat toetada, kas võtta sidruniga või jõhvikaga, mulliga või mullita? Kohalikel valimistel tuleb mängu tutvus: ühest on kuuldud, teist nähtud, kolmanda pojaga samas koolis käidud. Ka jooki ostes eelistatakse tuntud brändi. Vesi HP ostma ei kutsu, kuigi see võib palju paremini maitseda, kui Värska oma.

Otsuse tegemisel tuleks eelkõige ennast põhjalikult kurssi viia, kuid ahvatlev on minna kergema vastupanu teed. Näiteks sai tuntuse kaudu Võrumaal valituks Maire Aunaste, kellel oli telenäona selge eelis, kuigi poliitikas ei olnud ta varem figureerinud ning isegi tunnistas uudistesaidile Delfi, et pole selle vastu kunagi huvi tundnud. Praegu kandideerib Viimsis kohalikel valimistel Kristjan Jõekalda, kes on tuntud saatejuht, mitte poliitik. Ta on üks 184 inimese seas, kelle seast viimsilased valida võivad.

Nagu veepudelilgi on ka kandidaadil erinevad lubadused ja omadused, mis otsustamist mõjutavad. On nad siis kõige prestiižikama päritoluga, „parim valik turul“ või kaitseb neid usaldusväärne bränd. Kahjuks on inimese valimine vee omast natuke keerulisem, kuna lubadus D-vitamiini sisaldusest pudelis on kergemini teostatav kui tasuta hambaravi. Küsimus on rahas.

Pärast valimisi algavad läbirääkimised, et kokku leppida, kelle ideed saavad elluviidud ning kui palju kapitali selleks vaja läheb, et jääda eelarve piiridesse. Kõike lubatut ei saa teostatud. Postimehe andmetel sai Taavi Rõivase valitsus täielikult täidetud ainult 71 protsenti oma lubadustest. 2007. aasta valimistel lubas Andrus Ansip viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi hulka. See oleks aga tähendanud, et meie isamaa SKP oleks pidanud igal aastal kasvama 9,2 protsenti, mis Statistikaameti andmetel on praeguse 1,6 protsenti võrreldes naeruväärne.

Noortele surutakse valima minemist peale. Enamik noori, keda ma tean, on avaldanud soovi anda oma hääl. Oma sõpradega sel teemal vesteldes olen saanud vastuseks: "See on kodaniku kohustus!", "Noh, vist nagu peaks?" ja "Valin kas või Keskerakonda, peaasi, et EKRE ei saaks!"

Mina jagasin samuti sellist mõtteviisi, aga asjale pikemalt järele mõeldes jõudsin arvamusele, et kiirelt kohustuse baasil tehtud valik on veel hullem, kui üldse mitte valima minna. Liiga palju kuulen ma küsimust: "Kuidas saada noored valima?" Lõppude lõpuks on see siiski igaühe enda otsustada, kas ta on selleks valmis.

Joogiletis valikut tehes ja hääletama minnes tuleb oma valikut tehes arvestada mitmete aspektidega. Missugust brändi toetada ja milline vesi on kõige maitsvam? Peab uurima silti ja tundma koostisosi. Juhul, kui otsus tehakse ainult teiste öeldu põhjal, on targem leti juurest lihtsalt lahkuda.

Toimetaja: Greete Palmiste



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: