Urmas Viilma taunis Annika Laatsi sõnavõttu ETV eetris ({{commentsTotal}})

{{1507186860000 | amCalendar}}

Eesti evengeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma avaldas nördimust, et Risti koguduse õpetaja Annika Laats kolmapäeva õhtul ETV eetris olnud debatisaates “Suud puhtaks” kooseluseaduse kaitseks sõna võttis.

"Mul on väga kahju, et Annika Laatsi seisukohad panevad kiriku, selle vaimulikud, teised töötegijad ja liikmed, samuti kirikujuhid, sealhulgas minu olukorda, kus peame selgitama, mida siis EELK tegelikult asjadest arvab või kuidas on võimalik, et EELK vaimulikud ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit," postitas Viilma sotsiaalmeediasse.

Saates osales ka Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob, kes Viilmaa sõnul sõnastas seisukoha, mida on Eesti luterlik kirik seni väljendanud, et kuni samasooliste kooselu seadustamisega käib kaasas abielu mõiste hägustamine ja ümberdefineerimine, ei saa kooseluseadusega nõus olla ning rakendussätteid vastu võtta. 

Viilmaa möönis, et oma seisukohtade erinevust oma kiriku seisukohtadega saatekülalise, riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Jaak Madissoni poole pöördunud Annika Laats ka ise tunnistas.  

"Kuidas üks EELK vaimulik on valmis avalikult oma kiriku seisukohtadega vastanduma ma ei mõista, sest Annika Laats ei esindanud saates ainult iseennast, vaid rõhutas seda, et ta on kirikuõpetaja," lisas Viilma.

"Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted on Jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga. Ka on kirik endiselt piibellikul seisukohal, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, mis on Jumala seatud. Seetõttu ei ole inimesel, olgu või riigikogus enamuse häältega läbi surudes, õigust seda muuta," kirjutas Viilma.  

Peapiiskopi sõnul ootab ta Annika Laatsilt kirjalikku selgitust, mida hakkab arutama järgmine kirikuvalitsus. EELK järgmine kirikuvalitsus toimub novembrikuus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta kinnitas, et erimeelsused pole veel kirikulõhe.

Annika Laats on veendunud, et kooseluseadus ja samasooliste paaride toetamine on teema, mida EELK peab arutama, ent kiireid muutusi ta ei looda.

"See on pikk protsess, teistes on seda samuti pikalt arutatud, tehtud tööd piibli kallal, dogmaatika ja eetika vallas. Meie kirikus toimus see aastaid tagasi nõnda, et ühel hetkel ilmus kirikukogu pinkidele vastav tekst A4 selle kohta, mida kirik arvab ja meil ei olnud arutelu ega ettevalmistusaega ja nii see kiriku ametlikuks seisukohaks hääletatigi," rääkis Laats.

"Kui ma täna oma kirikujuhi positsioonilt ütlen või vaimulikuna ütlen, siis nendes kirikutes, kus need muutused on toimunud, me peame nägema ka muutuste taha. /.../ Skandinaavias kuulub pea 80 protsenti elanikest kirikusse ja see tähendab, et ühiskonna ootuste mõju kiriku kohandamisele on seal suurem kui meil," kommenteeris Viilma.

 Urmas Viilma täispikk intervjuu "Aktuaalsele kaamerale":

 Annika Laatsi täispikk intervjuu "Aktuaalsele kaamerale":

Annika Laats kolmapäeval saates "Suud puhtaks":

Toimetaja: Indrek Kuus



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: