Valimisnõunikud | Tammearu: kohalik võim peab tunnetama riske ({{commentsTotal}})

Kohalik omavalitsus saab ehk kõige paremini ennetada ohte, sest iga hoone või tegevuse planeerimisel peab omavalitsus hindama protsessi käigus selguvaid riske. Selles osas saavad omavalitsusi aidata ja toetada nii päästeamet kui ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) – seda kinnitavad nii PPA Lõuna prefekt Vallo Koppel kui ka päästeameti direktor Kuno Tammearu.

Lõuna prefekt tõdeb, et kõige lihtsam arusaam julgeoleku tagamisest on kellegi tabamine ning karistamine vangistamise ja trahviga. “Noore inimese vangi saatmine on üks parimaid viise, kuidas teda võõrandada tavaühiskonnast ja tekitada talle tutvusi ning sõpru kurjategijate seas,” leiab Koppel. 

Tema arvates peab valimisprogrammidest otsima, kas kandidaadid pakuvad välja viise, kuidas noortele pakkuda rakendust ja vaba aja veetmise viise, ning kuidas nad plaanivad laiemalt panustada kogukonna turvalisusse. “Loomulikult tuleb siin arvestada omavalitsuse suuruse ja tulubaasiga ehk kui palju on kohalikul võimul võimalusi turvalisusesse panustada,” nendib Koppel.

Tammearu: riskid peavad olema planeeritud

Päästeameti direktor Kuno Tammearu sõnul on päästjad valmis kõiki omavalitsusi turvalisuse tagamisel toetama ja nõustama. “Omavalitused peaksid saama oma turvalisuse alased ülesanded täidetud ja koos tegutsedes saavutame rohkem,” leiab Tammearu. 

Peamine valdkond, kus päästeamet soovib näha omavalitsuste initsiatiivi, on ehitus ja selle planeerimine. Tammearu toonitab, et planeeringute juures peab olema arvestatud riskidega. “Need on väga pikaajaliste mõjudega otsused ja kui näiteks elurajoon ning ohtlikke aineid käitlev ettevõte satuvad üksteisele liiga lähedale, siis on probleem sisse planeeritud väga pikaks ajaks,” selgitab päästeameti direktor. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: