Riigikogulased hindasid Kersti Kaljulaidi esimest aastat presidendina ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid valimistulemuste selgumise hetkel.
Kersti Kaljulaid valimistulemuste selgumise hetkel. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Enamik riigikogu fraktsioonide esindajaid jäid president Kersti Kaljulaidi esimese ametiaastaga rahule, ent oli ka neutraalseid ja negatiivseid arvamusi.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et Kersti Kaljulaid kui Eesti esimene naispresident on paljudele naistele suureks eeskujuks ja julgustajaks.

"Kersti Kaljulaid on ennast näidanud, kui tugev ja jõuline riigijuht, kes julgeb ühiskonnas tõstatada ka väga tundlikke ning valusaid teemasid nagu näiteks perevägivald, sooline palgalõhe," sõnas Sarapuu.

"Meie president seisab avatud ühiskonna eest ning püüab Eestisse tuua Euroopalikku poliitikat. Töötades pikka aega Euroopas oli tal hea võimalus näha, kuidas toimub ja töötab Euroopa poliitiline mehhanism. Neid teadmisi on tal nüüd võimalik Eestis rakendada," kommenteeris Sarapuu.

Kersti Sarapuu leiab, et eelnevate presidentidega võrreldes on Kaljulaid näidanud end kõige enam rahvapresidendina, kes seisab ühtse ühiskonna ja iga inimese eest.

"Kindlasti tasub ära mainida, et president seistes avatud ja võrdse ühiskonna eest, tegi oma esimese visiidi just Ida-Virumaale. Tänaseks on ta läbi käinud kõik maakonnad," lausus Sarapuu.

Reformierakonna fraktsioonijuht Hanno Pevkur ütles, et president Kaljulaid on oma esimese ametiaastaga väärikalt hakkama saanud. "Õnnestumistest tõstaks esile viimast riigikogu ees peetud kõne, mis oli väga sisukas ja tõstatas aktuaalseid murekohti ühiskonnas," rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul ei ole praegust presidenti mõtet võrrelda eelmistega, sest iga president on omanäoline. "Kui valida kolm iseloomuomadust, siis iseloomustab praegust presidenti kõige enam avatus, töökus, sportlikkus," arvas Pevkur.

Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Artur Talviku sõnul on sümpaatne see, et Kaljulaid ei taha olla "rahva ema" ja on suhteliselt kaasaegne president. "See on ka sümpaatne, et ta räägib väga mitmesti Vabaerakonna juttu, kogukondadest, kogukondade tugevusest ja et tugev riik on tugevate kogukondade riik," sõnas Talvik.

Talvikut häirisid aga Kaljulaidi viimased väljaütlemised Kataloonia kohta. "Need olid sellised häbiväärsed ja see teeb kurvaks," lausus ta. "Nende väljaütlemiste tõttu ta vähemalt minu silmis tõmbas ta oma mainet kõvasti maha," lisas Talvik.

Sotside fraktsiooni esimees Kalvi Kõva arvas, et Kaljulaid elas ülimalt vastutusrikkasse riigipea ametisse kiirelt sisse ja on oma ametiülesandeid hästi täitnud. "Ta on suutnud oma kõnede ja seisukohavõttudega inimesi kõnetada. Tooksin näiteks esile eestluse mõtestamise kõnes, mille Kersti Kaljulaid pidas 24. veebruaril. Eesti ees seisvate väljakutsete sõnastamine ja ühiskonna kokku sidumine, aga ka inimestele hingejõu andmine - kõiki neid rolle on president kanda võtnud," lausus Kõva.

"Mulle imponeerib presidendi vahe mõistus, samuti tema otsekohesus ja ehedus. Ta on suutnud presidendiameti avalikkuse jaoks inimlikumaks muuta, olgu kasvõi mesilaste pidamisega Kadriorus," lisas ta.

Siiski leiab Kõva presidendiga ka eriarvamusi. "Ma ei pea õnnestunuks presidendi äsjast mõttekäiku, et nõukogude Eestis elanute lapsepõlv polnud helge. Lapsepõlv on lapsepõlv, kuhu mahub arvukalt kauneid hetki. Mina mäletan oma lapsepõlve küll ilusa ja toredana."

IRL-i juht Helir-Valdor Seeder ütles, et see on olnud sisseelamise aasta nii presidendile endale ameti õppimise seisukohast kui ka Eesti inimestele temaga tuttavaks saamisel.

Seederi sõnul on kõik Eesti presidendid olnud väga erinevad isiksused ja ka nende stiil on olnud erinev. "Kui me mõtleme 90-ndatele aastatele - Eesti taaspöördumine iseseisvate riikide perre ja avanemine maailmale ja Lennart Meri. Siis Arnold Rüütel, kes oli keskendunud rohkem Eesti riigi sisemisele elule. Ja siis jällegi Toomas Hendrik Ilves, kes tegeles rahvusvahelise poliitika, välissuhtluse ja IT-teemade ja Eesti kui e-riigi kuvandiga. Ja nüüd, kus me oleme sellises turbulentses Euroopas, kus Euroopa tuleviku kohal on väga põhimõttelised küsimused ja turvalisuse teema, siis ma arvan, et mitte ainult presidendi isik, vaid ka aeg ja ümbritsev maailm on erinevad ja eeldavad ka erinevat käitumist. Mina loodan, et meie president aktiivse inimesena saab väärikalt selle ametiga hakkama ja et järgmised neli aastat saavad olema asjalikud ja töised ja ta suudab parimal moel Eesti riiki esindada," kommenteeris Seeder.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme hindab Kaljulaiu esimest aastat ülikriitiliselt ja leiab, et Kersti Kaljulaid ei sobi presidendiks.

"Meenutaksin, et meie fraktsioon oli ainuke, kes ei hääletanud tema poolt presidendi hääletusel riigikogus, sest meil olid väga tõsised reservatsioonid tema maailmavaate ja eelkõige selles suhtes, kuidas ta mõistab Eestit ja Eesti põhiseadusliku preambuli tähendust. Mul oli isiklikult lootus, et ta kasvab sellesse ametisse kuidagi sisse. Kui ta tuleb Brüsselist ära ja jõuab Eesti keskkonda, siis ta kohaneb selle mõttega, et ta ongi Eesti rahva eestkõneleja ja moraalne majakas. Tegelikult ei ole ta ligilähedalegi selle ameti suurusesse sisse kasvama isegi hakanud mitte. Ilves oli halb president ja korruptant, aga ta aeg-ajalt suutis ennast kokku võtta ja oma rollis olla. Aga Kaljulaidist kahjuks ei õhku kübekestki presidentaalsust ja tema seisukohad on minu meelest varjamatult globalistlikud. Ta ajab Euroopa Liidu või mingisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide asja ja ei sobi presidendi ametisse," kommenteeris Helme.

Kersti Kaljulaid valiti möödunud aasta 3. oktoobril riigikogus 81 häälega Eesti presidendiks. Ametisse asus Kaljulaid 10. oktoobril.

Ettepaneku kandideerida tegi Kaljulaidile riigikogu juhatusest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu. Tema kandidatuur seati üles 90 riigikogulase toetusallkirjaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised

Keskkonnaamet: Rohelised esitavad Reidi tee uue trassiga seoses valeinfot

kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: