Riigikogulased hindasid Kersti Kaljulaidi esimest aastat presidendina ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid valimistulemuste selgumise hetkel.
Kersti Kaljulaid valimistulemuste selgumise hetkel. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Enamik riigikogu fraktsioonide esindajaid jäid president Kersti Kaljulaidi esimese ametiaastaga rahule, ent oli ka neutraalseid ja negatiivseid arvamusi.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et Kersti Kaljulaid kui Eesti esimene naispresident on paljudele naistele suureks eeskujuks ja julgustajaks.

"Kersti Kaljulaid on ennast näidanud, kui tugev ja jõuline riigijuht, kes julgeb ühiskonnas tõstatada ka väga tundlikke ning valusaid teemasid nagu näiteks perevägivald, sooline palgalõhe," sõnas Sarapuu.

"Meie president seisab avatud ühiskonna eest ning püüab Eestisse tuua Euroopalikku poliitikat. Töötades pikka aega Euroopas oli tal hea võimalus näha, kuidas toimub ja töötab Euroopa poliitiline mehhanism. Neid teadmisi on tal nüüd võimalik Eestis rakendada," kommenteeris Sarapuu.

Kersti Sarapuu leiab, et eelnevate presidentidega võrreldes on Kaljulaid näidanud end kõige enam rahvapresidendina, kes seisab ühtse ühiskonna ja iga inimese eest.

"Kindlasti tasub ära mainida, et president seistes avatud ja võrdse ühiskonna eest, tegi oma esimese visiidi just Ida-Virumaale. Tänaseks on ta läbi käinud kõik maakonnad," lausus Sarapuu.

Reformierakonna fraktsioonijuht Hanno Pevkur ütles, et president Kaljulaid on oma esimese ametiaastaga väärikalt hakkama saanud. "Õnnestumistest tõstaks esile viimast riigikogu ees peetud kõne, mis oli väga sisukas ja tõstatas aktuaalseid murekohti ühiskonnas," rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul ei ole praegust presidenti mõtet võrrelda eelmistega, sest iga president on omanäoline. "Kui valida kolm iseloomuomadust, siis iseloomustab praegust presidenti kõige enam avatus, töökus, sportlikkus," arvas Pevkur.

Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Artur Talviku sõnul on sümpaatne see, et Kaljulaid ei taha olla "rahva ema" ja on suhteliselt kaasaegne president. "See on ka sümpaatne, et ta räägib väga mitmesti Vabaerakonna juttu, kogukondadest, kogukondade tugevusest ja et tugev riik on tugevate kogukondade riik," sõnas Talvik.

Talvikut häirisid aga Kaljulaidi viimased väljaütlemised Kataloonia kohta. "Need olid sellised häbiväärsed ja see teeb kurvaks," lausus ta. "Nende väljaütlemiste tõttu ta vähemalt minu silmis tõmbas ta oma mainet kõvasti maha," lisas Talvik.

Sotside fraktsiooni esimees Kalvi Kõva arvas, et Kaljulaid elas ülimalt vastutusrikkasse riigipea ametisse kiirelt sisse ja on oma ametiülesandeid hästi täitnud. "Ta on suutnud oma kõnede ja seisukohavõttudega inimesi kõnetada. Tooksin näiteks esile eestluse mõtestamise kõnes, mille Kersti Kaljulaid pidas 24. veebruaril. Eesti ees seisvate väljakutsete sõnastamine ja ühiskonna kokku sidumine, aga ka inimestele hingejõu andmine - kõiki neid rolle on president kanda võtnud," lausus Kõva.

"Mulle imponeerib presidendi vahe mõistus, samuti tema otsekohesus ja ehedus. Ta on suutnud presidendiameti avalikkuse jaoks inimlikumaks muuta, olgu kasvõi mesilaste pidamisega Kadriorus," lisas ta.

Siiski leiab Kõva presidendiga ka eriarvamusi. "Ma ei pea õnnestunuks presidendi äsjast mõttekäiku, et nõukogude Eestis elanute lapsepõlv polnud helge. Lapsepõlv on lapsepõlv, kuhu mahub arvukalt kauneid hetki. Mina mäletan oma lapsepõlve küll ilusa ja toredana."

IRL-i juht Helir-Valdor Seeder ütles, et see on olnud sisseelamise aasta nii presidendile endale ameti õppimise seisukohast kui ka Eesti inimestele temaga tuttavaks saamisel.

Seederi sõnul on kõik Eesti presidendid olnud väga erinevad isiksused ja ka nende stiil on olnud erinev. "Kui me mõtleme 90-ndatele aastatele - Eesti taaspöördumine iseseisvate riikide perre ja avanemine maailmale ja Lennart Meri. Siis Arnold Rüütel, kes oli keskendunud rohkem Eesti riigi sisemisele elule. Ja siis jällegi Toomas Hendrik Ilves, kes tegeles rahvusvahelise poliitika, välissuhtluse ja IT-teemade ja Eesti kui e-riigi kuvandiga. Ja nüüd, kus me oleme sellises turbulentses Euroopas, kus Euroopa tuleviku kohal on väga põhimõttelised küsimused ja turvalisuse teema, siis ma arvan, et mitte ainult presidendi isik, vaid ka aeg ja ümbritsev maailm on erinevad ja eeldavad ka erinevat käitumist. Mina loodan, et meie president aktiivse inimesena saab väärikalt selle ametiga hakkama ja et järgmised neli aastat saavad olema asjalikud ja töised ja ta suudab parimal moel Eesti riiki esindada," kommenteeris Seeder.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme hindab Kaljulaiu esimest aastat ülikriitiliselt ja leiab, et Kersti Kaljulaid ei sobi presidendiks.

"Meenutaksin, et meie fraktsioon oli ainuke, kes ei hääletanud tema poolt presidendi hääletusel riigikogus, sest meil olid väga tõsised reservatsioonid tema maailmavaate ja eelkõige selles suhtes, kuidas ta mõistab Eestit ja Eesti põhiseadusliku preambuli tähendust. Mul oli isiklikult lootus, et ta kasvab sellesse ametisse kuidagi sisse. Kui ta tuleb Brüsselist ära ja jõuab Eesti keskkonda, siis ta kohaneb selle mõttega, et ta ongi Eesti rahva eestkõneleja ja moraalne majakas. Tegelikult ei ole ta ligilähedalegi selle ameti suurusesse sisse kasvama isegi hakanud mitte. Ilves oli halb president ja korruptant, aga ta aeg-ajalt suutis ennast kokku võtta ja oma rollis olla. Aga Kaljulaidist kahjuks ei õhku kübekestki presidentaalsust ja tema seisukohad on minu meelest varjamatult globalistlikud. Ta ajab Euroopa Liidu või mingisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide asja ja ei sobi presidendi ametisse," kommenteeris Helme.

Kersti Kaljulaid valiti möödunud aasta 3. oktoobril riigikogus 81 häälega Eesti presidendiks. Ametisse asus Kaljulaid 10. oktoobril.

Ettepaneku kandideerida tegi Kaljulaidile riigikogu juhatusest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu. Tema kandidatuur seati üles 90 riigikogulase toetusallkirjaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: