Majade renoveerimisest alustanud Endoveril on müügis 1500 korterit ({{commentsTotal}})

Üks Endoveri arendusi aadressil Tartu mnt 56.
Üks Endoveri arendusi aadressil Tartu mnt 56. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kinnisvaraarendaja Endover, mis aastate eest tegeles peamiselt vanade hoonete rekonstrueerimisega, on kasvanud 70 töötajaga ettevõtteks, mille Tallinna arendustes on praegu müügis umbes 1500 korterit ja äripinda.

Paljude Tallinna uusarenduste juures võib näha Endoveri silti, kui aga ettevõtte majandustulemusi uurida, ei ole nende kogukäivet lihtne kindlaks teha, sest enamiku arenduste jaoks on loodud eraldi tütarettevõte.

Kõiki neid ühendab ainu- või peamise omanikuna Endo Tõnuver, kellega on Krediidiinfo andmetel seotud 24 kinnisvaraettevõtet.

Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud ütles ERRile, et selliste projektiettevõtete kaudu tegutsemine on kinnisvaraarendustes rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatav mudel. "Iga projektiettevõte on omaette tulemusüksus ning meil on väga selge ülevaade kõikide meie eraldiseisvate ettevõtete finantsseisust," ütles ta.

Endover Kinnisvara grupi ehk Endover KVB, selle tütarettevõtete ja grupiga seotud projektiettevõtete käive oli 2015. aastal 18 miljonit eurot ja 2016. aastal 27 miljonit eurot.

Endover KVB kasum ilma seotud projektiettevõteteta kasvas mullu hüppeliselt, sest kui 2015. aastal oli see üle 277 000 euro, siis eelmisel aastal juba üle 1,4 miljoni euro. See aga ei kajasta kogu Endover Kinnisvara grupi tulemusi.

2016. aastal ühinesid Endover KVB-ga Ergolend OÜ, Endover Invest OÜ ja Stroomi Residents OÜ. Selle aasta esimeses kvartalis liitus veel ka Octans Investeeringud OÜ. 

Möödunud aasta lõpu seisuga on Endover KVB-l 13,1 miljonit eurot laene, millest suurem osa on pikaajalised.

Enda kinnisvara ostu ja müügiga tegelevate ettevõtete edetabelis on Endover KVB mulluse käibe järgi 12. kohal, see on aga arvestus, kus tütarettevõtete majandustulemusi pole arvesse võetud.

Suurima käibega on selles tabelis Bonava Eesti, Novira Plaza ja Tartu mnt 56 OÜ. Viimane on aga tegelikult Endoveri tütarettevõte, mis teenis eelmisel aastal 13 miljonit eurot ületava käibe juures ligi 3,5 miljonit eurot puhaskasumit.

Ühisrahastusprojektid on alati edukaks osutunud

Laud ütles, et pankade finantseeringutel on arenduste realiseerimisel oluline roll, lisades, et turu üldises kontekstis on pangad arendajatele raha väljaandmisel varasemast märksa konservatiivsemad ning piisav omakapital on aina olulisem.

"Lisaks pankade finantseeringutele kasutame ka alternatiivseid rahastamisviise, näiteks võlakirjaemissiooni, mis on mujal maailmas väga levinud," sõnas ta.

Rahastamisallikana on Endover kasutanud ka ühisrahastust ning need kampaaniad on Laua sõnul alati väga edukaks osutunud. Üks sellistest projektidest on Eesti suurim üksikhoone arendus - Vega ehk endine mereakadeemia hoone Lasnamäel, kuhu tuleb 297 korterit.

"Näiteks Vega projekti puhul kaasasime läbi Crowdestate'i ühisrahastusplatvormi rekordilise summa - 1,5 miljonit eurot. Hetkel on meil kuus aktiivset projekti, kuhu oleme kaasanud ühisrahastust. Varasemalt oleme ühisrahastust kasutanud veel kolmes projektis, mis on tänaseks kõik juba edukalt lõpetatud ning investoritele on raha tagastatud," rääkis Laud.

Arendaja jaoks annab ühisrahastus tema sõnul lisavõimaluse finantseerimiseks ja näiteks omavahendite vabastamiseks. Lisaks on sellel ka teatud turunduslik aspekt.

Kasv on tulnud järk-järgult

Endoveril on praegu müügis ja arenduses kokku umbes 1500 korterit ja äripinda ning Laud märkis, et pakkumiste arvu poolest on nad turuliidrid. Kasv on tulnud aga pikaajaliselt ja järk-järgult.

Algusaastatel oli ettevõtte portfellis palju vanade hoonete rekonstrueerimisprojekte, kuid selle kümnendi algusest lisandusid uusehitised, millest praeguseks on saanud peamine osa portfellist.

Mõne aasta eest rajati ka oma ehitusettevõte Metropoli Ehitus, mille mahukaim projekt on 241 korteriga Aurora Park Haaberstis.

Vaid kaks aastat ja kümme kuud tegutsenud ehitusettevõttel läheb samuti hästi: juba nende esimene, 2015. majandusaasta aruanne kajastab 2,7 miljoni euro suurust käivet ning kasumit teeniti paari tuhande euro jagu. Aasta hiljem oli käive kasvanud 10,7 miljoni euroni ja kasum üle 1,5 miljoni euroni.

Endoveri juhatuse liikme sõnul on nende intensiivsem kasv jäänud viimasesse viide aastasse.

"Meil on muu hulgas ka kogemus kinnisvarakrahhi edukas seljatamises. Olime majanduslanguse perioodil ühed vähesed, kes kriisist tugevalt kannatada ei saanud ja kes turundus- ning müügitegevust, küll väiksemates mahtudes, aga siiski jätkas," sõnas Laud.

Viis aastat tagasi töötas ettevõttes kümme inimest, siis praeguseks on töötajaid 70. Kui selle kümnendi alguses tegeldi väiksemate, kuni 50 korteriga arendustega, siis alates 2013. aastast on liigutud suuremate mahtude poole.

30 protsenti kortereist läheb kaubaks enne kopa maasse löömist

Kuigi võimalikust ülekuumenemisest kinnisvaraturul, eriti Tallinna puhul, räägitakse juba mõnd aega, peab Laud pealinna kinnisvaraturu tervist väga heaks ja üldist majandusfooni tugevaks.

"On muidugi makromajanduslikud mõjud, mille eest me kaitstud ei ole, aga üldine kinnisvaraturu seis Eestis on täna väga hea," sõnas ta.

Erinevalt spekulatsioonidest on Tallinna mitmes piirkonnas Laua sõnul nõudlus pakkumisest suurem ning nõudluse-pakkumise suhe on parem just linna äärealadel.

Endoveri juhatuse liige peab ettevõtte edu põhjuseks tugevat analüüsi ja planeerimist, mille tõttu on võimalik edukalt müüa nii süda- kui äärelinna arendusi.

Müüki alustab kinnisvaraarendaja alati väga varases staadiumis - enne ehitust on üldjuhul müüdud juba 30 protsenti korteritest, väiksemate arenduste puhul on see protsent küündinud 60ni.

"Näiteks Vega projekti ehituse alguseks olime müünud ära sama palju kortereid kui on terves meie City Residence´i arenduses Tartu mnt 56 ehk ca 80 korterit," lausus Laud.

Tema hinnangul ei pruugi kõigil nii-öelda paberilt müük nii hästi õnnestuda, sest see eeldab müügiprotsessis suuremat tähelepanu emotsionaalsete omaduste esile toomisele. Selleks aitab kaasa ka pikaajaline tegutsemine turul.

KV.ee andmetel on Tallinnas praegu müügil kortereid 252 uusarenduses, City24 näitab pakutavate uusarenduste arvuks 284.

Toimetaja: Karin Koppel



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: