Nobeli rahupreemia sai tuumarelvade vastane organisatsioon ICAN ({{commentsTotal}})

{{1507274400000 | amCalendar}}

Nobeli komitee teatas reedel Oslos, et 2017. aasta Nobeli rahupreemia saab organisatsiooni Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks (ICAN).

ICAN (International Campaign to Abolish Nuclear Weapons) sai komitee kinnitusel preemia seetõttu, et nende tegevus on väga kooskõlas Alfred Nobeli põhimõtetega rahvusvahelise rahu poole püüdlemisel ning et tuumarelvad ja jätkuv tuumarelvastumine on praegu äärmiselt tõsine oht.

Norra Nobeli komitee juht Berit Reiss-Andersen viitas oma sõnavõtus ka praegusele Põhja-Korea kriisile.

"Me elame maailmas, kus tuumarelvade kasutamise oht on üle pika aja taas suurem," nentis ta.

Samuti tunnustas ta ICAN-i järjepidevate püüdluste eest tuumarelvad rahvusvahelise leppe abil keelustada ning märkis, et preemia näol on tegu ka sooviga organisatsiooni edaspidiseks innustada.

Reiss-Andresen lükkas ka ümber küsimuse esitanud ajakirjaniku väite, et rahupreemia otsus on kuidagi mingisugune kriitiline vihje USA presidendi Donald Trumpi suunas. Komitee juhi sõnul on tegu eelkõige üleskutsega kõikidele riikidele, eriti kõikidele tuumariikidele, püüelda eesmärgi poole, milles on tegelikult rahvusvaheliselt ja põhimõtteliselt kokku lepitud.

ICAN alustas tegevust 2007. aastal Viinis ning see koosneb enam kui 450 keskkonna-, humanitaar- ja rahu eest võitlevast ühingust ja organisatsioonist, mis asuvad 101 riigis.

Ühenduse eestvedamisel kiitsid 122 riiki heaks maailma esimese tuumarelvade keelustamise leppe, seni ei ole sellele allkirja andnud ükski tuumarelvastatud riik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuumarelvad on selle leppe alusel illegaalsed, nii nende omamine, arendamine kui ka kasutamine. Kui nad jätkavad oma suhtumist, siis mõistab rahvusvaheline kogukond selle karmilt hukka. Vajame nende allkirja ja ratifitseerimist, kuid isegi ilma nende osaluseta suudame avaldada suurt survet. /.../ Mida rohkem riike allkirjastab ja ratifitseerib leppe, seda kõrgemal on piir ning veelgi suurem
surve langeb tuumarelvaga riikidele. See on sõnum, et see, mida nad teevad, ei ole piisav. Nad ei liigu desarmeerimise poole piisavalt kiiresti. Tuumarelvad ei ole seadusliku sõja erandiks," rääkis ICAN-i direktor Beatrice Fihn.

Organisatsiooni hinnangul annab Nobeli rahupreemia nende püüdlustele kaalu.

"Ma arvan, et see saadab sõnumi kõigile tuumarelvaga varustatud riikidele ja riikidele, kellel tuumarelvastumine aitab tõsta turvalisust, et see on vastuvõetamatu. Me ei saa seda toetada ega õigustada. Ei saa hirmutada sadu tuhandeid inimesi turvalisuse nimel. Niimoodi turvalisust ei looda ja kindlustunnet ei tõsteta," rääkis Fihn.

ICAN-i kõneisik teatas kommentaariks, et organisatsioon on preemia üle väga rõõmus. Tänuteates juhtis ta eraldi tähelepanu Hiroshima ja Nagasaki tuumarünnakut üle elanud inimeste tunnistustele ja sõnavõttudele, mis on ICAN-i kampaaniale suureks abiks olnud.

Täismahus video pressikonverentsist:

Nobeli rahupreemia rahaliseks väärtuseks on 8 miljonit Rootsi krooni (umbes 840 000 eurot) ja see antakse üle 10. detsembril Oslos. Tegemist on ainsa Nobeli preemiaga, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.

Preemia saaja asjus teeb otsuse Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks selle preemia üle otsustatakse Norras, on asjaolu, et preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Sellisel viisi tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult. 

Eelmisel aastal sai rahupreemia Colombia president Juan Manuel Santos kodusõja lõpetamiseks tehtud pingutuste eest.

Käesoleval aastal oli rahupreemiale esitatud kokku 318 kandidaati, kelle nimed salastab Nobeli komitee 50 aastaks, kuid kandidaatide esitajad avaldavad sageli ise oma eelistused.

Tõenäolisteks kandidaatideks olid ka käesoleval aastal mitmeid isikud või organisatsioonid nagu Leonardo DiCaprio, Julian Assange, Lions Club International, Jo Cox, Bulgaaria õigeusu kirik, David Bowie, Vladimir Putin ja Donald Trump, kuid Oslos asuv rahu-uuringute instituut ning kihlveokontorid mainisid ka kandidaate, kelle võiduvõimalusi peeti tõenäolisemateks.

Võimalikud favoriidid olid käesoleval aastal järgmised:

* EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini ja Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif (Iraani tuumaleppe sõlmimine);

* nn Valged Kiivrid ja nende juht Raed al-Saleh (Süüria kodusõja ajal tsiviilelanike aitamine);

* ajakirjanik Can Dündar ja ajaleht Cumhuriyet (inimõiguste ja sõnavabaduse eest seismine Türgis);

* ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ehk UNHCR (põgenike õiguste eest seismine);

* paavst Franciscus (põgenike ja vaeste õiguste eest seismine, sotsiaalse õigluse eest võitlemine);

* American Civil Liberties Union ehk ACLU (inim- ja kodanikuõiguste eest seismine);

* Saudi Araabia blogija Raif Badawi (sõnavabaduse kasutamine ja selle nimel kannatamine).

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: