Valimisnõunikud | Mattiisen: omavalitsus peab toetama võlgnikega tegelemist ({{commentsTotal}})

Eesti väiksemates omavalitsustes on probleeme lagunevate kortermajadega, mille elanikud on sattunud sisuliselt võlavanglasse. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiiseni hinnangul peab omavalitsus ühistu probleemidesse jõulisemalt sekkuma ning kui ei saa nõuga, siis tuleb küsimused lahendada jõuga.

Mattiiseni sõnul ei tähenda omavalitsuste kasvamine teenuste kvaliteedi langust. Teisalt ei julge ta väita, et suuremad omavalitsused pakuvad paremaid teenuseid. Näiteks küttehinnad sõltuvad otseselt klientide arvust ja trassi kvaliteedist.

“Kütteteenuse puhul võiksid valijad uurida seda, kas kandidaadil on olemas lokaalse varustamise visioon, mis põhineb väiksematel kütte- ja elektrijaamadel ning taastuv energial,” selgitab Mattiisen. Samas on väiksemates omavalitsustes probleem ühistute kommunaalteenuste võlad, mille tõttu keeratakse küte kinni ka neil, kes on oma arved ära tasunud.

Võlaprobleemi osas soovitab Mattiisen pakkuda kohalikul võimul ühistutele nõustamisteenust. “Need võlgnevused pole tekkinud üle ja see näitab seda, et ühistu juhatus pole osanud võlgnikega tegeleda,” nendib ühistute liidu juhatuse liige. Tema sõnul on ühistu juhatusel võimalik kõik võlglased üles leida, nõuda neilt raha välja või sundvõõrandada neile kuuluv kinnisvara.

Mattiiseni hinnangul võib peale nõustamise ja koolitamise kohalik omavalitsus pakkuda pooleldi mahajäetud hoonete elanikele asenduspindasid. “Need probleemsed majad tuleb lihtsalt ära lammutada ja seal pole midagi muud teha,” tõdeb Mattiisen.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: