Põhjamaade kalade elavhõbedasisaldus ületab Eesti omi
Euroopa Liidu eesistujana tuli Eestil muuhulgas tegelda ka elavhõbeda saaste vähendamise teemaga. Üheks probleemiks on näiteks kalade organismi kuhjuv elavhõbe, mis võib sattuda inimeste toidulauale. Eesti kaladel mõõdetud kogused on siiski lubatust normist väiksemad ja muretsema ei pea.
Kuna elavhõbeda reostus riigipiire ei tunne, kehtib tänavu augustist ülemaailmne Minamata konventsioon. Jaapani linna Minamata järgi nime saanud konventsioon võitleb elavhõbedaga saastamise vastu.
Üle 60 aasta tagasi lasi Chisso kontsern merre ohtlikku metüülelavhõbedat, mis jõudis kalade kaudu inimesteni. Tulemuseks olid aastakümnete jooksul surnud või sandistunud tuhanded inimesed.
Tänapäeval on elavhõbeda kasutamine vähemalt Euroopas väga piiratud.
Näiteks Eestis elavhõbeda kraadiklaase ei müüda ja hambaravis on elavhõbedat sisaldavate vanade amalgaamplommide eemaldamine muudetud ohutuks nii inimestele kui keskkonnale. Ainult Euroopa pingutustest aga elavhõbedasaaste vähendamiseks ei piisa.
"Elavhõbe kandub õhu kaudu väga kaugele, ehk kui me võtame Aafrika, kus kaevandatakse elavhõbedat ja kasutatakse elavhõbedat igapäevaselt, samuti põletatakse seal vanu seadmeid, et saada sealt kätte metalli - kõik see lendub õhku ja kandub Euroopasse ja isegi Arktikasse välja," kirjeldas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma "Aktuaalsele kaamerale".
Sademetega maapinda ja vette jõudnud orgaaniline elavhõbe muutub mikroorganismides eelkõige närvisüsteemile ohtlikuks metüülelavhõbedaks, mis omakorda kuhjub kaladesse.
Aastel 2013-2014 läbi viidud uuringi kinnitas, et Eestis oli elavhõbedasisaldus suhteliselt kõrge küll Peipsi kalades, kuid toiduohutuse piirnormidest tunduvalt allapool.
"Siseveekogude kalad on praeguste andmete põhjal, kuigi neid andmeid on vähe, elavhõbeda suhtes puhtad. Merekaladega samamoodi. Muret tekitab see probleem, et kui minna kuskile Skandinaaviasse kalale, siis sellistes vähetoitelistes järvedes, kus on teisi kalu ja teisi organisme vähe, siis elavhõbe koondub nendesse vähestesse kaladesse, nii et teatud piirkonnad Soomes ja Rootsis ja isegi Norras on nii, et kalad, eriti haugid sisaldavad elavhõbedat üle normi," tõdes Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene.
Rusikareegel on, et vanemad ja suuremad kalad sisaldavad rohkem elavhõbedat kui väiksemad ja nooremad.
Toimetaja: Merilin Pärli