Põhjamaade kalade elavhõbedasisaldus ületab Eesti omi ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu eesistujana tuli Eestil muuhulgas tegelda ka elavhõbeda saaste vähendamise teemaga. Üheks probleemiks on näiteks kalade organismi kuhjuv elavhõbe, mis võib sattuda inimeste toidulauale. Eesti kaladel mõõdetud kogused on siiski lubatust normist väiksemad ja muretsema ei pea.

Kuna elavhõbeda reostus riigipiire ei tunne, kehtib tänavu augustist ülemaailmne Minamata konventsioon. Jaapani linna Minamata järgi nime saanud konventsioon võitleb elavhõbedaga saastamise vastu.

Üle 60 aasta tagasi lasi Chisso kontsern merre ohtlikku metüülelavhõbedat, mis jõudis kalade kaudu inimesteni. Tulemuseks olid aastakümnete jooksul surnud või sandistunud tuhanded inimesed.

Tänapäeval on elavhõbeda kasutamine vähemalt Euroopas väga piiratud.

Näiteks Eestis elavhõbeda kraadiklaase ei müüda ja hambaravis on elavhõbedat sisaldavate vanade amalgaamplommide eemaldamine muudetud ohutuks nii inimestele kui keskkonnale. Ainult Euroopa pingutustest aga elavhõbedasaaste vähendamiseks ei piisa.

"Elavhõbe kandub õhu kaudu väga kaugele, ehk kui me võtame Aafrika, kus kaevandatakse elavhõbedat ja kasutatakse elavhõbedat igapäevaselt, samuti põletatakse seal vanu seadmeid, et saada sealt kätte metalli - kõik see lendub õhku ja kandub Euroopasse ja isegi Arktikasse välja," kirjeldas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma "Aktuaalsele kaamerale".

Sademetega maapinda ja vette jõudnud orgaaniline elavhõbe muutub mikroorganismides eelkõige närvisüsteemile ohtlikuks metüülelavhõbedaks, mis omakorda kuhjub kaladesse.

Aastel 2013-2014 läbi viidud uuringi kinnitas, et Eestis oli elavhõbedasisaldus suhteliselt kõrge küll Peipsi kalades, kuid toiduohutuse piirnormidest tunduvalt allapool.

"Siseveekogude kalad on praeguste andmete põhjal, kuigi neid andmeid on vähe, elavhõbeda suhtes puhtad. Merekaladega samamoodi. Muret tekitab see probleem, et kui minna kuskile Skandinaaviasse kalale, siis sellistes vähetoitelistes järvedes, kus on teisi kalu ja teisi organisme vähe, siis elavhõbe koondub nendesse vähestesse kaladesse, nii et teatud piirkonnad Soomes ja Rootsis ja isegi Norras on nii, et kalad, eriti haugid sisaldavad elavhõbedat üle normi," tõdes Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene.

Rusikareegel on, et vanemad ja suuremad kalad sisaldavad rohkem elavhõbedat kui väiksemad ja nooremad.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: