Riia linnapea partei loobus vaikselt leppest Putini Ühtse Venemaaga ({{commentsTotal}})

{{1507533780000 | amCalendar}}

Riia linnapea ja Koosmeele juht Nils Ušakovs ütles esmaspäeval, et loobus pikaajalisest koostööleppest Vladimir Putini Ühtse Venemaaga.

Koosmeelt on kritiseeritud alates sellest ajast, kui partei 2009. aastal koostööleppe allkirjastas, vahendas Läti rahvusringhääling.

Varem on partei lepet kaitsnud, öeldes, et see esindab dialoogivõimalust Kremliga ning puudutab üldiselt koostööd kultuuriürituste korraldamisel.

Esmaspäeval LTV-s kõneldes viitas Ušakovs aga suurele muutusele partei poliitikas ja püüdis samas leppe tühistamise tähtsust vähendada.

Lepe kaotas kehtivuse, kui Koosmeel liitus Euroopa Liidu tasandil Euroopa sotsiaaldemokraatidega (Euroopa Sotsialistlik Partei).

Ušakovs ütles, et "kuna sellesse gruppi kuuluvate parteide koostöö kolmandate riikide parteidega käib traditsiooniliselt tsentraliseeritud viisil, siis meie lepe Ühtse Venemaaga, mis aegus 2016. aastal, kaotas oma rakendatavuse".

Ušakovsi sõnul oli see samm loogiline.

Ta lisas, et pragmaatiline koostöö Venemaaga on endiselt tähtis, kuid tema sõnul on prioriteet säilitada koostööd liitlasparteidega sellistes riikides nagu Rootsi ja Saksamaa.

"Me oleme Euroopa sotsiaaldemokraatide pere liikmed," ütles Ušakovs.

Politoloog Filips Rajevskis kommenteeris, et Ühtse Venemaa leppest loobumine on tõenäoliselt püüd suurendada Koosmeele toetust enne aasta pärast toimuvaid parlamendivalimisi.

Siiani on lepe Putini parteiga olnud üks ametlikke põhjuseid, miks osad parlamendiparteid on keeldunud koostööst Koosmeelega ning see on alati tulnud kõne alla ka Ušakovsi osalusega valimisdebattides.

ERR Lätis: riigisiseses poliitikas see erilisi muutusi kaasa ei too

Koosmeele juhid on Lätis püüdnud jätta mulje, justkui tuli uudis selle kohta, et leping Ühtse Venemaaga on lõppenud, välja juhuslikult.

Ometi on just see lepe olnud põhjus, miks Läti parteid pole tahtnud Koosmeelt valitsusse. Kas nüüd see olukord muutub, on keeruline öelda. Valimisteni on Lätis terve aasta. lepingut kui formaalset takistust enam küll pole, kuid inimesed, kes Venemaaga suhtlevad, on ju samad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Äsjastel kohalikel valimistel säilitas Koosmeel küll Riia linnapea koha, kuid toetus parteile on vähenenud. Esmaspäevased avaldused näitavad, et seni "venemeelseks" peetud Koosmeel toob nüüd rohkem esile oma euroopalikku ja sotsiaaldemokraatlikku poolt.

"Aktuaalse kaamera" palvele olukorda selgitada teatas Nils Ušakovsi abi, et partei juhil pole aega välisajakirjanikega suhelda.

Kommentaari andis hiljem Koosmeele asejuht Janis Urbanovićs - mees, kes 2009. aastal Ühtse venemaaga sõlmitud lepingule allkirja andis.

"Meie jaoks on tähtsad mõistetavad, pikaajalised ja sõbralikud suhted meie suure naabriga. Mitte ainult meie vahel, vaid kogu Euroopa Liiduga. Seetõttu ei saa Läti ja Venemaa, Euroopa Liidu ja Venemaa ning ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid vaadelda teisiti kui koos teiste Euroopa riikide sotsiaaldemokraatidega," selgitas ta.

Läti teiste erakondade poliitikud peavad vähemalt esialgu Koosmeele avalikuks tulnud uudist formaalsuseks. Ka Koosmeel ise ei usu, et see avab kiire tee valitsusse.

"Meie otsusel pole mingit seost Läti sisepoliitika arengutega," rõhutas Urbanovićs.

Eesti Keskerakonna ja Ühtse Venemaa leppe kohta ütles Urbanovićs, et ta ei sekku teiste riikide valikutesse.

Toimetaja: Merili Nael, Ragnar Kond, Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: