Ülevaade riigi kinnisvarast: kuhu kulub enim raha, kes on vaeslaps? ({{commentsTotal}})

Riigile kuuluva kinnisvara paremaks käsutamiseks omal ajal loodud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldab praeguseks suuremat osa ministeeriumitele ja ametitele kuuluvatest kinnistutest ehk enam kui 800 hoonet (üüri- ja halduslepingutega). Millised on kallimad, millised aga kõige odavamad pinnad, mille eest ministeeriumid RKASile maksavad?

Liberty mõis – vaene vanemateta laps

Presidendi kantselei kulutab tuleval aastal oma kinnistutele pea 380 000 eurot, selgub riigieelarve seletuskirjast. Kantselei nime all on RKASis kaks kinnistut. Neist esimene on Arnold Rüütli kodu Nõmmel Kaare tänaval, mille haldustasudeks on eelarvesse planeeritud ligi 25 000 eurot. Teine kinnistu on Rocca al Mares asuv Liberty mõis, mille eest on kantseleil vaja tasuda ühekordselt 373 000 eurot.

2014. aastal sõlmisid RKAS ja presidendi kantselei lepingu, et RKAS korraldaks Liberty mõisa aladele presidendi residentsi rajamise. 2016. aasta lõpul aga kantselei loobus lepingust. Selleks ajaks oli RKAS juba projektile 373 000 eurot kulutanud, mille presidendi kantselei nüüd tasuma peab.

Millele raha kulus? RKASi andmeil kulus kaks kolmandikku (üle 240 000 euro) summast projekteerimisele ja umbes kolmandik (üle 124 000 euro) RKASi projektijuhtimisele.

Liberty suvemõis Rocca al Mares Autor: Eero Vabamägi/PM/Scanpix

Kõige kallim viis ruutmeetrit – Vasknarva vaatetorn

Kõige enam hooneid ja rohkem üüripinda rendib RKAS-ilt siseministeerium. See on ka mõistetav: ministeeriumi alla kuuluvad häirekeskused, prefektuurid, piirivalvekordonid ja vaatetornid, aga ka ministeeriumi hooned ja hulk siseministeeriumi IT arenduskeskuste (SMIT) pindu.

Riigieelarve seletuskirja lisast on näha, et ruutmeetri arvestuses on kõige kallim üüripind just siseministeeriumil. See on Eesti idapiiri lähedal olev Vasknarva vaatetorn. Ühe ruutmeetri eest tuleb ühes kuus tasuda pea 167 eurot. Viieruutmeetrise üüripinna kohta teeb see aastas üle 10 000 euro.

RKAS selgitas ERR.ee-le, et iga projekti puhul kehtestatakse üüritase eri alustel – RKAS ei ole vaid hoone rendileandja, vaid mõnel puhul ka hooldaja või muudegi teenuste pakkuja.

"Näiteks Vasknarva vaatetorni puhul on tegemist vaatetorniga, kus RKAS osutab korrashoiuteenuseid: haldus, tehnohooldus, heakord, remonttööd ja tarbimisteenused. Kuna teenuste maksumus jagatakse platvormi ruutmeetritele (5m2), siis ei ole ruutmeetri ühikuhinna maksumus võrreldav tavapärase üürihinnaga," kirjutas RKAS-i turundusjuht Mariaana Sõnajalg ERR.ee-le. Vasknarva vaatetorn Autor: OÜ Alkranel, 2015

Siseministeeriumi pea 200 hoone üüripindadest tunduvalt kõrgema ruutmeetri hinnaga on ka üks SMIT-i hoone: see on Tallinnas, Tööstuse tn 52, mille eest tuleb ühe ruutmeetri kohta käia välja umbes 86 eurot, aastas üle 42 000 euro.

Kõrge üürihinnaga paistab silma ka Kagu-Eestis, Vene piiril olev Perdaku küla piiripunkt, mille ruutmeetri hind ühes kuus on pisut enam kui 56 eurot. 18,6-ruutmeetrise pinna eest tuleb seega 2018. aastal tasuda 12 623 eurot.

Võrdluseks: lähedal oleva Saatse kordoni ruutmeetri hind on pisut üle kaheksa euro. Kuna aga Saatse kordoni alad on üle 1000 ruutmeetri ja Perdaku külas üüritakse vaid 18 ruutmeetrit, on aastased numbrid teistpidi kontrastsed: Perdaku – 12 600 eurot, Saatse – 107 000 eurot.

Kui muidu ei ole piiriäärstel aladel just kõige krõbedamad üürihinnad, siis üks erand leidub. Rahandusministeeriumi kõige kulukam üüriobjekt on maksu- ja tolliameti Koidula piiripunkti hoone. Ühe ruutmeetri eest tuleb tasuda 62 eurot, pinda on palju – üle 2400 ruutmeetri – ja nii kujuneb sellest objektist ka kogu RKASi portfelli kõige kallim tükk. Aastas tuleb selle eest tasuda üle 1,8 miljoni euro.

Uus Koidula raudteejaam ja piiripunkt avati 2011. aastal. Allikas: Postimees/Scanpix

Kuidas täpselt on Koidula piiripunkti hind kujunenud, jättis RKAS vastamata. Mariaana Sõnajalg selgitas aga üldiseid põhimõtteid:

"Iga üürihinna puhul peab arvestama, mis hetkel leping on sõlmitud ja milline regulatsioon sellel hetkel kehtis. Lisaks on oluline, kas objekt on RKASi omandis või osutatakse üksnes lepingulisi teenuseid." 

"Oluline erinevus üüris võib olla põhjustatud ka asjaolust, kas objektil on nn üleminekuperiood (määruse §12), mille kohaselt on üleantud kinnisvara üürnikel kaks aastat kasutustasu suurus "külmutatud" tasemel, mida nad varasemalt maksid," märkis Sõnajalg veel.

Kõige odavamad lepingud – 0,13 eurot ruutmeetri kohta

Kõige madalama ruutmeetrihinnaga üürileping on sõlmitud maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva põllumajandusametiga: Saku alevikus oleva Staadioni tänava kinnistu eest tuleb tasuda aastas 364 eurot. See teeb ruutmeetri hinnaks 13 eurosenti.

Huvitav leid on ka seseministeeriumi haldusalas oleva SMITi leping Tallinnas kesklinnas, mille ruutmeetri tasu on -4,15 eurot kuus. RKAS ei vasta täpselt, miks taoline anomaalia (miinusmärgiga kuutasu) esineb.

Ka rahvusarhiivil Tallinnas on soodne üürihind – 0,79 eurot ruutmeetri kohta. Aastane kulu: 66 603 eurot.

Riigiarhviivi hoone Tallinnas Maneeži tänaval Autor: Wikimedia Commons

Millised on kõige kallimad ja kõige odavama rendihinnaga kinnistud ministeeriumitel?

Kõik ministeeriumid ei ole veel kõiki kinnistuid RKASile hallata andnud, seetõttu kajastavad siinsed numbrid vaid RKASi rendilepinguid ja ei pruugi arvestada ministeeriumite kõiki omandeid. Ruutmeetri hinna kujunemine on RKASi sõnul igal objektil küllalt keerukas, seega ei saa ilmselt kõiki hooneid teineteisega nende kalliduses võrrelda. Erinev on seegi, et väiksel osal kinnistutest on RKASiga vaid haldusleping, mitte üürileping.

Toome aga siiski välja ministeeriumite lõikes kõige enam ja kõige vähem raha nõudvad objektid ruutmeetri hinna baasil.

Haridus- ja teadusministeerium

Odavaim kinnistu: Rahvusarhiiv Tallinnas, Maneeži tänaval.

Üüripinda: 7009 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 66 603 eurot (0,79 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: Porkuni kool Porkuni külas

Üüripinda: 29 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 10 718 eurot (30,8 €/m2/kuus)

Porkuni kooli peahoone üürileping on ruutmeetri hinna poolest enam kui kolm korda odavam kui 29-ruutmeetrine kõrvalhoone. RKASi rendilepingute nimistust on näha, et tihti on suurema pindalaga hooned samal aadressil või ühes kompleksis odavama hinnaga. RKAS ei selgitanud täpselt, kuidas vahet tehakse, kuid märkis ära üldpõhimõtted, et iga hoonet hinnatakse vastavalt tema väärtusele, RKASi kohustustele jne. Autor: Merko 

Kõige enam raha kulub HTMil rahvusarhiivile Tartus Nooruse tänaval – 2018. aastal ligi 1,8 miljonit. See on ka suurima üüripinnaga kinnistu HTMi valdustes – üle 10 300 ruutmeetri.

Justiitsministeerium

Odavaim kinnistu: Tallinna vangla Linnaaru teel

Üüripinda: 52 370 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 1,15 miljonit eurot (1,83 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: Viru maakohtu hoone Rakveres

Üüripinda: 1182 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 438 603 eurot (30,92 €/m2/kuus)

Muinsuskaitseamet kirjutab: kohtumaja on Rakvere linna üks esinduslikumaid ametihooneid. Asekuberneri kirjas rahukohtu esimehele 30. novembril 1894. aastal teatatakse, et kohtumaja ehitustööd lõpetatakse 1895. aasta 15. oktoobriks. Foto: Rakvere kohtumaja Autor: kohus.ee 

Kõige enam raha kulub justiitsministeeriumi Eesti kohtuekspertiisi instituudi 9040 ruutmeetrisele hoonele. Tuleval aastal on EKEI-le eelarvesse planeeritud 1,54 miljonit eurot (14,23 €/m2/kuus).

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: maa-ameti büroo Viljandis Vabaduse platsil

Üüripinda: 149,9 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 3318 eurot (1,84 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: keskkonnaagentuuri esindus Narvas

Üüripinda: 52,5 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 12 854 eurot (20,4 €/m2/kuus)

Kõige enam raha kulub aga keskkonnaagentuurile Mustamäel – tuleval aastal üle 700 000 euro (11,19 €/m2/kuus).

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: Vanemuise teater Tartus

Üüripinda: 3785,3 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 176 323 eurot (3,88 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: meremuuseumi Lennusadama osa

Üüripinda: 233,8 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 181 199 eurot (64,58 €/m2/kuus)

Tallinna lennusadam. Allikas: Lennusadam

Kõige enam kulutab kultuuriministeerium raha Kumule. Üüripinda on Kadriorus üle 16 600 ruutmeetri, tuleval aastal on lepingu järgi vaja tasuda üle 5,6 miljoni euro (28,24 €/m2/kuus)

Maaeluministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: Põllumajandusamet Saku vallas Staadioni tänaval

Üüripinda: 235 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 364 eurot (0,13 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: Hiiumaa veterinaariakeskus

Üüripinda: 126,9 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 16 021 eurot (10,52 €/m2/kuus)

Kõige enam raha kulutab maaeluministeerium põllumajandusmuuseumile – järgmiseks aastaks on plaanitud üle 318 000 euro. Muuseumi alad on suured – 11 400 ruutmeetrit – ja ruutmeetri hind võrdlemisi madal ehk 2,3 eurot.

Põllumajandusmuuseum Autor: Eesti põllumajandusmuuseum

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala

Sellel ministeeriumil on kõige vähem kinnistuid – kaheksa. Siseministeeriumil võrdluseks – 184.

Odavaim kinnistu MKM-is: maanteeameti büroo Jõgeval

Üüripinda: 691,1 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 13 693 eurot (1,65 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: tarbijakaitseamet Tallinnas

Üüripinda: 891 ruutmeetrit
2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 197 862 eurot. See on ka kõige kallima ruutmeetrihinnaga pind: kuus arvestatakse ühe ruutmeetri hinnaks 18,5 eurot. 

Rahandusministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: rahandusministeeriumi hoone Kristiine Tallinnas Endla tänaval

Üüripinda: 2610,6 ruutmeetrit
2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 48 040 eurot (1,53 €/m2/kuus)

Rahandusministeerium täpsustas, et Endla 13 aadressil on ministeeriumi valduses hoopis 326,9 m2 pinda. Selles asub arhiiv ja riigihangete vaidlustuskomisjon. Ruumid asuvad Lõkke maja esimesel ja keldrikorrusel, kummalgi korrusel võetab ministeeriumi osa enda alla umbes poole.

Kulukaim kinnistu: maksu- ja tolliameti punkt Koidula raudteejaamas, Matsuri külas

Üüripinda: 2471,2 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: üle 1,8 miljoni euro.

Kõige enam raha on rahandusministeeriumi alt planeeritud nn superministeeriumi üürile – see on pisut üle nelja miljoni euro.

Nelja ministeeriumi ühishoone. Autor: Siim Lõvi /ERR 

Siseministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: tulevane Tallinna vangla Soodevahe külas Rae vallas

Üüripinda: 7866,5 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 141 249 eurot (1,5 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: Vasknarva vaatetorn Vasknarva külas

Üüripinda: viis ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 10 015 eurot (166,92 €/m2/kuus)

Kõige enam raha kulub siseministeeriumil aga politsei- ja piirivalve Tallinna kordonile aadressil Süsta 15 – planeeritav kulu järgmisel aastal on pisut üle miljoni euro.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

Odavaim kinnistu: terviseamet Viljandis Vabaduse platsil

Üüripinda: 53,5 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 2324 eurot (3,62 €/m2/kuus)

Kulukaim kinnistu: sotsiaalkindlustusamet Haapsalus Lossiplatsil

Üüripinda: 5,8 ruutmeetrit

2018. aasta eelarvesse planeeritud summa: 1546 eurot (22,21 €/m2/kuus)

Kõige enam raha kulub sotsiaalministeeriumil terviseameti peakontorile Tallinnas. Tuleval aastal on hoonele planeeritud ligi 1,2 miljonit eurot.

Galerii: terviseameti uus viiekorruseline büroo- ja laborihoone avati selle aasta septembris. Ehitustööd läksid maksma 6,8 miljonit eurot.


Riigieelarve esimest korda nõnda detailne

Sel aastal on tuleva aasta riigieelarve seletuskiri varasemast põhjalikum, näiteks on sinna lisatud riigiasutuste palgauuringu andmetest asutuste kaupa ülevaade keskmistest põhipalkadest ja nende muutustest. Muu hulgas on lisatud ülevaade Riigi Kinnisvara ASi rendilepingutest, aga ka plaanitavatest investeeringutest.

Rahandusministeerium tahab andmete avaldamisega suuremat läbipaistvust suurendada ning 2020. aastal plaanitakse minna üle tegevuspõhisele eelarvele.

"Riigieelarve seadus ei saa olla liiga detailne, nii et piiraks selle aastasisest rakendamist. Aastaks 2020 järk-järgult juurutatava tegevuspõhise riigieelarvega annab riigikogu limiidid tegevustele ja detailsem jaotus jääb valdkonna eest vastutavale ministrile. Samas peab nii riigikogu kui ka avalikkus saama aru, mida iga riigieelarve rea taga täpselt tehakse ja miks.

Selleks ongi riigieelarve seletuskiri, mis selle kõik detailsemalt lahti kirjutab. Kaks valitsemisala - haridus- ja teadusministeerium ja sotsiaalministeerium - on läinudki juba üle uuele tegevuspõhisele infole, kus limiidid on seatud väga konkreetselt tegevustele, lahti seletamine ongi jäänud seletuskirja kanda.

Lisaks võib eelarve jääda keeruliseks tavalugejale, kes ei ole finantstaustaga. Seletuskirja eesmärk on välja tuua kõik seaduses kajastatu lihtsamas keeles. Oleme püüdnud oma selgitustega anda vajalikku infot kõigile osapooltele, sealhulgas avalikkusele.

Riigieelarve seletuskiri on ülesehitatud selliselt, et esimesed 30 lehekülge annavad eelarvest koondülevaate, edasi detailne ülevaade valitsemisalade kaupa, kus on iga eelarverida lahti seletatud võrrelduna eelmise aastaga. Viimased 40 lehekülge on lisad, mis on pigem taustainformatsioon spetsiifilisema infoga eri valdkondadest. Oleme avatud kõikideks ettepanekuteks, kuidas seletuskirja parandada ja lugejasõbralikumaks muuta," kommenteeris rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: