Nagu linnapood: ettevõtjad kritiseerivad riiklike üürimajade programmi ({{commentsTotal}})

Viljandis pakiautomaate tootev Cleveron riigi sekkumist üürikorterite turule heaks ei kiida.
Viljandis pakiautomaate tootev Cleveron riigi sekkumist üürikorterite turule heaks ei kiida. Autor/allikas: Cleveron

Majandusministeerium sai valmis riiklike üürimajade programmi meetme, mille eesmärk peaks olema ehitada väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohalike omavalitsuse koostöös kortereid, et need siis eluasemepuuduses uute töötajate toomiseks ettevõtetele välja üürida. Ettevõtjad leiavad, et riik sekkub seal, kus see pole mõistlik.

Valitsus on sotside valimislubadusena käivitanud riiklike üürielamute programmi, millesse panustab kolme aasta jooksul 60 miljonit eurot.

Kohalikud omavalitsused saavad hakata toetusi üürimajade ehituseks taotlema KredExi vahendusel alates 1. novembrist ning tänavuses eelarves on selle tarbeks ette nähtud 2,5 miljonit eurot.

Eluruume võib välja üürida mobiilsele tööjõule ehk nendele inimestele, kes veel ei ela selles piirkonnas ning vajaks eluruume, et sinna tööle ja elama asuda.

Esimesel aastal antakse toetust kõigile kohalikele omavalitsustele, välja arvatud Tallinn ja Tartu. alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.

Riigieelarvest toetatakse kuni 50 protsenti üürielamu ehitusest või renoveerimisest, ülejäänu peab tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Ettevõtjad on kriitilised

Ettevõtjad on riigi poolt suure hurraaga välja kuulutatud toetusmeetme suhtes pigem kriitilised: alates sellest, et ei saada aru, millist probleemi riik sellega lahendada püüab, lõpetades sellega, et riigi sekkumine solgib iseäranis väiksemates kohtades üüriturgu.

"Kujutada ette, et töökohad hakkavad liikuma väikelinna siis, kui seal on üüripinnad, et hakata töötaiad sinna majutama, siis majanduses see päris nii ei käi," on Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kriitiline.

Ta ei leia, et riiklik üürimajade programm väikestes kohtades töökäte puudust leevendada aitaks.

"Töökohad koonduvad sinna, kus on parem infrastruktuur ja kus on teised ettevõtted ümber. Kui me räägime regionaalpoliitikast, siis kõige olulisem on see, et inimestel oleks võimalik elada ka väljaspool suurlinnu ja et tööl käimine oleks tehtud võimalikult lihtsaks, ükskõik, kus need töökohad siis on," selgitab Tamsar.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul algab probleem juba sellest, et ta ei saa aru, millist probleemi riik sellega lahendada soovib. Ettevõtjad on hädas, et töötajaid pole, ent seda küsimust uute üürimajadega ei lahenda.

"Probleem on, et meil ei ole töötajaid. Suurtest keskustest väljaspool on küll neid, kes oleksid valmis töötama, aga neil pole jälle vastavat kvalifikatsiooni. „Mis tähendab tööjõu probleem, mulle ju keegi ei paku tööd”, leiavad nad," tõdeb Tamsar.

Tööandjate katusorganisatsiooni juht nimetab riiklikku üürimajade programmi poliitiliseks valimislubaduseks, mille SDE otsustas rakendada enne, kui seda teemat tööandjatega üldse arutama hakkas.

"See on poliitiline lubadus, millest on vaja kinni hoida. Minu seisukoht on ka ministeeriumile teada, aga me näeme probleeme ja nende lahendusi erinevalt," ütleb Tamsar.

Nagu järjekordse linnapoe loomine

Viljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron, kelle klientide hulka kuulub ka USA jaemüügikett Walmart, vajab palju IT tippspetsialiste. Ehkki idee järgi peaks riigi algatatud programm just Cleveroni-sugustele ettevõtetele olema disainitud, on ettevõtte juht Arno Kütt idee suhtes kriitiline.

"See põhimõte, et riik hakkab sekkuma üüriturgu, juba põhimõtteliselt maailmavaateliselt ei sobi mulle. Üüriturg järjest kosub, tehakse uusi kortermaju," leiab Kütt, et turg paneb ise kõik paika.

"Kui on nõudlus, siis erasektor investeerib sinna - see on turumajanduslik. Aga kui hakatakse riigi rahadega tegema, siis on see nagu Tallinnas selle linnapoe tegemine," toob Kütt võrdluse Tallinna linnavalitsuse rajatud Lipo munitsipaalpoega.

Kütt möönab, et Viljandis on üürikorteritega kitsas käes, ent samas on tema kinnitusel uusi maju ka tasapisi juurde ehitatud.

"Mina ei poolda seda, et riik tuleks erasektorisse," ütleb ta.

Ehkki ka Cleveronil on töökätest puudus, ei ole elukoha puudumine Küti sõnul peamine probleem.

"Meil töötavad tippspetsialistid ja kui Tartust on valmis meile tippspetsialist tööle tulema, siis tema abikaasa, kellega ta koos siia tuleks, on reeglina ka tippspetsialist, advokaat või kirurg," kirjeldab Kütt.

Cleveroni juht räägib, et teistes riikides on niisugused küsimused lahendatud näiteks abikaasale uue töökoha otsimise aega pool aastat kuni aasta kompenseerides.

Sama ettepaneku käis ta hiljuti välja ka peaminister Jüri Ratasele - sedasi võiks riik pigem ettevõtlust toetada.

Liigne bürokraatia

Üks neist, kes plaanis veel aasta algul riigiga kortermajade ehitusel koostööd teha, ent on nüüdseks plaanidest loobunud, ongi Viljandis tegutsev kinnisvaraarenduse ettevõte Kivistik & Partnerid.

Ettevõtte juht Laur Kivistik ütleb põhjusteks, et huvi lahtus ning ta sai oma rajamisel olnud elumajad enne projekti käivitumist valmis.

"Mul üks projekt oli laual, tegin selle praktiliselt valmis, tahtsin riigi toetust saada sinna, aga meede muudkui venis ja venis ning lõpuks oli maja valmis ja tagantjärele toetust enam küsida ei saa," põhjendab Kivistik koostöömõtetest loobumist.

Praegu tal ühtki arendusprojekti käsil pole, millele riigi toetust küsida, kuid programmi peab ta ka liiga bürokraatlikuks.

"See programm võib vajalik olla, aga seal on pabereid nii palju - kuidas toetust küsida ja mis moel ehitada, et see ei oleks pikk bürokraatia jada," ütleb Kivistik, leides, et taotlemine peaks kiiremini ja lihtsamalt käima.

Ta leiab, et lihttööliste ja tippspetsialistide elama ja tööle meelitamine ei saa käia sama põhimõtte järgi - kui esimesed võivad leppida kasinamate elutingimustega, siis teised tahavad kindlasti paremate materjalidega ehitatud eluaset.

"Odava ühiselamu tegemine ei tõmba kedagi Tallinnast Viljandisse elama. Kui tahame häid töökohti, peab elustandard olema sama mis Tallinnas. Lihttöölisele sobivad ka odava otsa majad, aga kui räägime, et tahame mingit IT-spetsialisti tööle, siis on vaja meelitada ikka korraliku elamispinnaga, kus on kõik mugavused," kirjeldab Kivistik.

Work In Estonia väärib edasiarendamist

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar leiab, et üürimajade programmi asemel võiks riik pigem Work In Estonia programmi edasi arendada.

"Work In Estonia on tubli algatus, aga seal võiks olla palju enam jõudu ja sisu. See suund on kindlasti õige. Meile ei piisa täna ainult sellest, et me lubame rohkem inimesi tuua Eestisse. Peame tegema ka seda, et meelitada rohkem kõrge kvalifikatsiooniga inimesi siia," ütleb Tamsar.

Samuti on tal hea meel, et valitsus tööandjate ettepanekut töötajate transpordilt võetava erisoodustusmaksu kaotamiseks kuulda võttis, leides, et riik võiks rohkem sedasorti tuge pakkuda.

Toimetaja: Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: