Valimisreklaami keelud tekitavad arusaamatust ({{commentsTotal}})

{{1507554420000 | amCalendar}}

Valimisreklaami keelud ja piirangud vajavad justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) hinnangul riigikogus arutelu, aga riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmete hinnangul peaks viimane valimispäev jääma kampaaniavabaks.

Pühapäeva õhtuks oli hääletanud juba 113 000 inimest. Kõikide nende inimeste otsustamisprotsessi mõjutasid kandidaadid, kes aktiivselt valimisagitatsiooni erinevates kohtades tegid. Eeldatavasti teevad aktiivse valimispropaganda saates oma otsuse veel paljud inimiesed. Valimispäeval, 15 oktoobril on aga äkki valimisreklaam keelatud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et see on tõesti jabur, et praegu 60 protsenti valijatest hääletab nii, et neid saab agiteerida ja 40 protsendi puhul on siis agitatsioonipiirang. Reinsalu ütles, et ta tegi kevadel parlamendile ettepaneku, et kas kaotada agitatsioonikeeld ka valmispäeval või siis kehtestada keeld ka e-ja eelhääletamisajale. Reinsalu sõnul ei ole parlament sellele reageerinud.

"Tegelikult ma pakkusin seda välja aasta alul. Minu meelest selline vahetegu olukorras, kus sõna valimispäev on muutunud äärmiselt tinglikuks mõisteks.

Näiteks ERR teeb Tallinna linnapeakandidaatide debati laupäeva õhtul. Aga selleks hetkeks on eeldatavalt 60 protsenti inimestest juba valimas käinud, siis võiks neile inimestele ju näidata korduses ka eelmiste valimiste linnapeakandidaatide debatti, sest see teeb sama välja. See saade nende inimeste valimiseelistust enam mõjutada ei saa. Reegel peaks olema ühetaoline.

Ma ei näe mingit probleemi, et see voldikute jagamine oleks ka pühapäevasel päeval. Mis seal suurt vahet on, 20 protsenti valimisaktiivsusest on selleks ajaks oma hääle andnud, inimesed on neid voldikuid saanud, on oma pannkoogid ja shokolaadid kätte saanud ja keegi pole protestinud häälekalt," rääkis Reinsalu.

Riigikogulased tahavad jätta viimase valimispäeva kampaaniavabaks

Reinsalu erakonnakaaslane, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles ERR-ile, et valimispäeval ei tohiks enam mingisugust kampaaniat teha.

"Ma olen võimalikult väheste piirangute toetaja: see puudutab poliitilist välireklaami, ajakirjanduses osalemise piiranguid (pole küll seadusega kehtestatud, aga väljaannete enda reeglid kommertshuvidest lähtuvalt), sotsiaalmeedias toimuva reguleerimise mõttetus jne. Valimispäev, mis Eestis on pühapäev, peaks jääma selleks sümboolseks lõpujooneks, kus enam kampaaniat ei tehta," ütles Pomerants.

"Mõistlikud kampaaniategijad peaks lähtuma niikuinii printsiibist, et eelhääletuse aja alguseks peaks põhilised kampaaniameetmed olema ellu viidud. Samas Rahvushäälingu valimisdebatidki ei saa ju poolest suvest alata, nii, et neid kampaania üritusi jääb ka eelhääletuse aega edaspidigi," kommenteeris Pomerants veel.

Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas leiab, et hetkel kehtivad reeglid toimivad päris hästi. "Ainsana on selgelt ajale jalgu jäänud välireklaami reklaamipiirang, mis pole lubatud tulemust saavutanud ja valimiskampaaniad hoopis kallimaks ning pikemaks muutnud," ütles ta.

Kindlasti ei poolda Aas täiendavate piirangute ja keeldude kehtestamist. "Esiteks piirab see ebamõistlikult sõna- ja valikuvabadust. Teiseks alavääristavad liigsed piirangud inimeste iseseisvat mõtlemisvõimet ja demokraatlikke protsesse. Ja mis veel ohtlikum - igasugused piirangud annavad eelise neile küünilistele poliitjõudele, kes on valmis piiranguid rikkuma (meenutagem näiteks Keskerakonna K-kohukese või Tallinna linna eelarvest rahastatud parteikampaaniaid)," sõnas Aas.

Aas ütles, et pole Reinsalu ettepanekuga keeluteemaga riigikogus tegeleda kursis, aga ei näe ka vajadust sellega tegeleda.

"Las see viimane päev jääda valimiskampaaniast puutumatuks. Nii on inimesel võimalus langetada soovi korral oma lõplik otsus kampaaniavabas õhkkonnas," lausus Aas.

Õiguskantsler: kihutustöö keelamine on poliitiline valik

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et aktiivse poliitilise kihutustöö keelamine valimispäeval on poliitiline valik ning põhiseadus ega rahvusvahelised standardid selles asjas piire ei sea.

"Näiteks USA-s, Norras ja mitmel pool mujal on ka valimispäeval kampaania lubatud. Enne valimispäeva hääletamine ja erinevad hääletamisviisid on üldlevinud: kaasajal jääks muidu paljudel hääletamata, sest neil pole pühapäeval võimalik jaoskonda minna. Eelhääletamise ajal ei pea kehtima samad reklaamipiirangud, mis valimispäeval," sõnas Madise.

Valimisjaoskonnas on aga Madise sõnul agitatsioon alati keelatud ja nii peabki olema. "Ausate valimiste seisukohalt on tähtis, et kandideerijatel oleksid enda tutvustamiseks võimalikult võrdsed võimalused," lausus õiguskantsler.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: