Erakoolide "karbikulude" hüvitamise eelnõu jõuab riigikogu suurde saali ({{commentsTotal}})

Riigikogu kultuurikomisjon saatis erakoolidele lisarahastust ettenägeva seaduse arutelu edasi riigikogusse 18. oktoobriks esimesele lugemisele.

Riigilt täies mahus tegevustoetuse saamiseks peab eraüldhariduskool täitma teatud nõuded. Koolid, kus nõudeid ei täideta, jäävad riigipoolsest toetusest ilma. Näiteks peab sel koolil olema tähtajatu tegevusluba, praegu umbes pooltel seda ei ole.

Teine nõue puudutab õppemaksu suurust, mida õpilaselt võtta tohib. Koolile toetuse saamiseks peab õppemaks peab olema väiksem kui seadusega ette antud protsent miinimumpalgast ja sellele saab üle minna aasta-aastalt.

"Täna on ettepanek nii, et 2018. aastal oleks see 35 protsenti, 2019. aastal 30 ja alates 2020. aastast kas 25 või 30 protsenti," rääkis haridusminister Mailis Reps.

Nii kõrge võib õppemaks ülemineku lõpuks olla vaid juhul, kui neljandik õpilastest on poolest õppemaksust vabastatud ja kümme protsenti õpilastest on õppemaksust täiesti vabastatud.

Isamaa ja Res Publica Liit peab sellist korraldust liiga keerukaks ja sooviks, et õppemaksu mudel oleks selgem. Endine haridusminister, Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi ütles, et eelnõuga tunnistatakse riski hariduslikuks kihistumiseks ja jäetakse see alles.

Ligi sõnul räägitakse küll laste võrdsest kohtlemisest, kuid tegelikult koheldsakse neid ebavõrdselt. Ligi lisas, et selle eelnõuga luuakse ebavõrdsust ning paremad tingimused on neil lastel, kelle vanemad jaksavad maksta.

Tema hinnangul kahandab see ühiskonna sidususe ühe tugevaima mootori - Eesti ühtluskooli väärtust.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: