Katalaani esseist "Välisilmale": praegused liidrid ei ole osa lahendusest ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu liidrid on Kataloonia kriisis jäänud Hispaania peaministri Mariano Rajoy selja taha ja põhisõnumina on kõlanud seisukoht, et Hispaania peab ise oma probleemi lahendama. Selle hoiaku kriitikud leiavad aga, et kriis on kogu Euroopa mure, Euroopa Liit peaks kaitsma oma kodanikke ja aitama jõuda dialoogini, vahendas "Välisilm".

Mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans ütles ERR-ile, et Euroopa Liit on praegu takerdunud ühelt poolt kodanike õiguste ja teisalt riikide põhiseaduse ning territoriaalse terviklikkuse kaitsmise kohustuste vahele. Tegutseda aga tuleks, tegu on ka Euroopa probleemiga, mitte üksnes peretüliga.

"Kriitikud on öelnud, et Komisjon läheb ainult euroskeptiliste valitsuste vastu, samas kaitstes euromeelset valitsust Hispaanias. Ma arvan, et see ei ole päris aus. Tuleks arvesse võtta ka seda, et Euroopa Liidul ja eriti Komisjonil puudub ekspertiis selles valdkonnas. Vastav võim on küll kasvanud alates 2009. aastast, mil Lissaboni leping jõustus, aga praktiline ekspertiis puudub," märkis ta.

"See on olemas Euroopa Nõukogul, täiesti teisel Euroopa institutsioonil, mida kõige paremini teatakse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Veneetsia komisjoni järgi. Veneetsia komisjon on ekspertide kogu, mis koosneb põhiseaduse juristidest, kes just selliste asjadega tegelevad. Minu meelest teeks Komisjon kõige paremini astudes konflikti ja püüdes osapooli vahendada, jättes seejärel õigusliku hinnangu andmise neis põhiseaduslikes küsimustes Veneetsia komisjonile," lausus Blockmans.

Katalaani esseist: Rajoy ja Puigdemont on end demokraatlike juhtidena hävitanud

Katalaani esseist ja kirjandusteadlane Jordi Gracia rääkis ERR-ile, et võimalused Kataloonia kriis rahumeelselt lahendada on ilmselgelt olemas, aga selleks pole siiani olnud tahet ei Madridis ega Barcelonas. Vastupidi, mõlema võimu esindajad on väljapääsu otsimise asemel hoopis tüli õhutanud.

Gracia elab Barcelonast mõnikümmend kilomeetrit eemal Terrassa linnakeses. Kataloonia lippe lehvib sealsetel akendel mõõdukalt.

Katalaanist Gracia ei pea iseseisvumist lahenduseks. Ta õpetab Barcelona ülikoolis kirjandusteadust ja kirjutab Hispaania ajalehtedele päevakommentaare, praegu eelkõige üleriigilisele päevalehele El Pais. Kujunenud olukorra kirjeldamisel Gracia värvidega ei koonerda.

"Tohutu katastroof, mida oli ette näha. Ja mis vastab strateegiale, mida ma peaaegu, et julgeksin nimetada ettekavatsetuks kahe valitsuse poolt, kes on end ositsioneerinud kompromissitult äärmuslikena. See on eelkõige küsimus poliitilisest vastutusest nii Madridis kui ka Kataloonia omavalitsuses," nentis ta.

Gracia ütles, et ta ei tea, kuidas praegusest ummikseisust lahenduseni jõutakse, aga ta ei usu, et peaminister Mariano Rajoy Madridis ja omavalitsusjuht Carles Puigdemont Barcelonas oleksid osa sellest lahendusest. Tema hinnangul on mõlemad end demokraatlike juhtidena hävitanud.

"Madridi valitsus ei ole päriselt aru saanud, mis on Kataloonias viimastel aastatel toimunud, või ei ole nad tahtnud seda tõsiselt analüüsida. Omavalitsus aga on minu meelest teadlikult muutnud iseseisvuslaste tahte Kataloonias enamuse tahteks, mis on küll massiline, aga siiski mitte enamuses. Vähemalt nädala taguse ajani oli see nii. Praegu ma juba enam ei tea, milline see vahekord on," selgitas esseist.

Katalooniale on muret teinud see, et nende soovid autonoomiat laiendada ja saavutada keskvalitsusega parem finantskokkulepe on põrganud vastu Madridi jäika vastuseisu. See on koht, kust dialoogi ja lahendusi otsida, kui selleks tõeline tahe olemas on, sõnas Gracia.

"Hispaania riik, 1978. aasta konstitutsioonil põhinev riik on juba kümmekond aastat tõsises struktuurses, süsteemses ja institutsioonilises kriisis. Paljud poliitikud, intellektuaalid ja arvamusavaldajad on leidnud, et riik vajab institutsionaalset reformi, mis tähendab põhiseaduse muutmist ja võimalik, et föderaalriigi suunas liikumist. See tähendaks tegelikult 1978. aastal loodud autonoomiate täideviimist. Probleem on selles, et ei Rahvapartei valitsus, millel n olnud paljude aastate jooksul absoluutne võim Madridis, ega ka iseseisvusmeelne omavalitsus ei taha midagi kuulda föderaalsest Hispaaniast. See kuivataks kokku parempoolsete poliitilised argumendid ja samuti katalaani iseseisvuslaste omad. Ühiskonna seisukohalt oleks föderaalne riik aga arvamusküsitluste järgi kahe kolmandiku Kataloonia elanike jaoks rahuldavaim võimalus," rõhutas kirjandusteadlane.

"Välisilma" otsestuudios kommenteerisid teemat ka Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna. Kataloonia ajaloost tegi aga teemalõpetuseks ülevaate ERR-i ajakirjanik Arni Alandi.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: