"Välisilm": kübersõja üheks suuremaks murekohaks on elektrivõrgu kaitsmine ({{commentsTotal}})

Kuidas peatada infosõda internetis, sealhulgas sotsiaalvõrgustikes, on see, millele tuleb digitaalse ühiskonna rajamisel mõelda. Ameerika Ühendriikides, kuid mitte ainult, on suuremaks murekohaks elektrivõrgu kaitsmine, sest elektrit peetakse juba peaaegu et põhiõiguseks, nenditi saates "Välisilm".

Peagi möödub aasta sellest, kui ameeriklased hääletasid presidendiks Donald Trumpi, kuid endiselt ei ole vaibunud teravad arutelud Venemaa sekkumisest nendesse valimistesse. Kirjutatud on loendamatu hulk artikleid ning kongressis toimunud kümneid kuulamisi.

"Ma arvan, et paljud inimesed olid üllatunud, kui palju Venemaa pingutas, et... Minu arvates ei üritanud nad valmistulemusi muuta. Ma arvan, et see oli laiahaardelisem püüe õõnestada usaldust demokraatia vastu. Lõppkokkuvõttes ei erine see tehnika eriti sellest, mida külma sõja ajal nägime," rääkis George Washingtoni ülikooli küber- ja sisejulgeolekukeskuse asepresident Frank Cilluffo.

Mõni nädal tagasi kinnitas Facebook, et USA presidendivalimiste paiku levitati sotsiaalmeediakanalis umbes 3000 reklaami, millel oli seos Venemaaga. Twitteris oli möödunud aastal selliseid reklaame 2000.

"Mida nad tegid, oli see, et nad lõid kiilu juba olemasolevate lõhestavate probleemide vahele: rassiprobleemid, seksuaalse orientatsiooniga seotud probleemid. Nad lõid kiilu olemasolevate probleemide vahele ning võimendasid neid," rõhutas Cilluffo.

Cilluffo sõnul ei ole sugugi üllatav, et Venemaa üritab kübermaailmas teisi riike õõnestada. Ta tõi näiteks Eesti-vastased küberrünnakud nn pronksiöö paiku ning lisas, et Gruusia sõja ajal kasutasid nad samuti kübervõimalusi, et lahinguvälja ette valmistada. Eriti aktiivne oli Venemaa aga Ukrainas, kus sai Cilluffo arvates näha, milliseid rünnakuviise võidakse kunagi ka USA vastu kasutada.

"Ma arvan, et elektrivõrguvastaste rünnakute tõttu hakkasid USA-s suured häirekellad lööma, sest kui on olemas üks kriitilise tähtsusega taristu, millest kogu ühiskond sõltub, siis see on elekter. Mind ei huvita, kui kõrgetasemelised on kõik teised küberjulgeolekualased pingutused - kui tuled ei põle, siis ei oma see tähtsust," rõhutas ta.

"Lõppkokkuvõttes peame jõudma punkti, kus suudame sõnastada heidutusstrateegia, ning kui keegi ületab teatud joone, siis ootab teda ees samaulatuslik vastus. Lõpuks on see aga ka poliitilise tahte küsimus. Me võime välja mõelda igasuguseid teooriaid, strateegiaid ning dokumente, aga lõppkokkuvõttes peab olema tahe vastata ning kui seda tehakse, siis ilmselgelt ei soovi keegi, et asjad kontrolli alt väljuksid," lisas Cilluffo.

Venemaa mõjutustegevust sotsiaalmeedias presidendivalimiste ajal uurivad kongressi mõlema koja luurekomiteed.

Facebook, Twitter ja Google on kutsutud 1. novembril kongressi tunnistusi andma. Facebooki kaasasutaja Mark Zuckerbergi sõnul kavatseb ettevõte seda teha, et kaitsta USA-d teiste riikide püüete eest levitada valeinformatsiooni ning õõnestada valimisi.

Riikliku luureteenistuse asejuhi Sue Gordoni sõnul võib Venemaa sekkumine lõppkokkuvõttes teha sotsiaalmeediakanalid läbipaistvamaks ning näidata, et kogu see teema pole ainult valitsuse rida. "Praegu on näha, mida Facebook teeb, et olla osa lahendusest; et rahvas on toimunust teadlik ning on näha võimalikku mõju vähenemist."

Cilluffo on seisukohal, et sotsiaalmeediaettevõtted peavad olema osa lahendusest. "Nad peavad olema läbipaistvamad selles osas, millist raha nad reklaamideks saavad, kuidas nad neid reklaame asetavad ning kliendid peaksid saama seda lugeda, et nad teaksid, kust on reklaamid pärit ning loodetavasti teha nende faktide põhjal paremaid otsuseid," sõnas ta.

Cilluffo hinnangul on kindlasti oluline ka USA koostöö NATO liitlastega. Tema arvates on alliansis juba rohkem arutelusid küberkaitsevõimekuse suurendamise ja ka kasutamise üle.

"Välisilma" otsestuudios selgitas teema põhjalikumalt lahti rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Svek Sakkov.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: