Kataloonia liider tegi ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsioon edasi ({{commentsTotal}})

{{1507616640000 | amCalendar}}

Kataloonia iseseisvuslaste liider, regionaalse valitsuse president Carles Puigdemont pidas teisipäeval piirkonna parlamendis rahvasaadikutele kõne, milles kinnitas, et 1. oktoobri referendumil saadi õigus iseseisvuseks. Samas tegi ta ettepaneku lükata iseseisvusdeklaratsiooni ametlik väljakuulutamine edasi ja jätkata vastutustundlikku ja rahumeelset dialoogi omariikluse saavutamiseks.

Kataloonia liider Carles Puigdemont lükkas teisipäeva õhtul Hispaania autonoomse piirkonna iseseisvuse väljakuulutamise edasi ja lubas püüelda dialoogi poole Madridiga.

Puigdemont ütles Kataloonia parlamendis peetud kõnes, et piirkonnal on iseseisvusreferendumi tulemusel õigus iseseisvusele.

"Ma võtan endale Kataloonia rahva antud mandaadi saada iseseisvaks vabariigiks," ütles Kataloonia president regionaalparlamendis, kuid palus piirkonna esinduskogul "külmutada iseseisvusdeklaratsioon, et algatada lähinädalail dialoog".

Regiooni valitsuse kinnitusel võttis 1. oktoobril korraldatud rahvahääletusest osa umbes 43 protsenti valijaskonnast, kellest 90 protsenti toetas Kataloonia iseseisvust.

Puigdemont rõhutas kõnes vajadust deeskaleerida pingeid ning mitte suurendada neid sõnade või tegudega. Ta mõistis oma kõnes hukka Hispaania politsei vägivaldsed sammud rahvahääletuse takistamiseks.

Kataloonia parlamendi opositsioonijuht nimetas "riigipöördeks" presidendi avaldust, et tal on mandaat kuulutada välja piirkonna iseseisvus Hispaaniast, lisades, et sel pole Euroopas mingit toetust.

Opositsioonijuht Inés Arrimadas Ciudadanose erakonnast ütles, et enamik katalaane peab end katalaanideks, hispaanlasteks ja eurooplasteks ja nad ei lase regionaalametnikel "oma südameid murda".

Hispaania valitsus oli varem teisipäeval manitsenud Kataloonia võime mitte tegema midagi "pöördumatut" ning üleskutsega mitte langetada Madridiga dialoogi võimatuks tegevat otsust esines ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.

Barcelona populaarne linnapea Ada Colau kutsus esmaspäeval Puigdemonti mitte kuulutama iseseisvust ühepoolselt välja, hoiatades, et see võib ohtu seada sotsiaalse sidususe.

Kataloonia võimud on kutsunud Euroopa Liitu vahendama dialoogi Madridiga, kuid Hispaania keskvalitsus on öelnud, et dialoog saab kõne alla tulla alles siis, kui iseseisvuspüüdlustest on loobutud. 

Madrid lükkas Kataloonia "vaikiva" iseseisvusdeklaratsiooni tagasi

Hispaania valitsus lükkas teisipäeval tagasi Kataloonia iseseisvuse "vaikiva" väljakuulutamise piirkonna liidri poolt.

"On vastuvõetamatu kuulutada iseseisvus vaikivalt välja ja seejärel see selgesõnaliselt külmutada," ütles keskvalitsuse pressiesindaja AFP-le. 

Katalaanide seas pole iseseisvuse küsimuses üksmeelt

Katalaanid on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud ning ehkki enamik katalaane on pooldanud iseseisvusreferendumi korraldamist, jäid paljud Hispaania koosseisu jäämist toetavad katalaanid hääletuselt eemale, sest Hispaania põhiseaduskohus oli selle ebaseaduslikuks kuulutanud.

Viimase nädala jooksul on nii iseseisvuse toetajad kui ka selle vastased korraldanud suurmeeleavaldusi, ilmestades katalaanide lõhestatust iseseisvuse küsimuses.

Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia võimude vastasseisus on kaalul eurotsooni suuruselt neljanda majanduse tulevik.

7,5 miljoni elanikuga Kataloonia annab Hispaania majandustoodangust viiendiku ja selle majandus on umbes Portugali suurune.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid. Regioonil on ka oma keel, mida suruti maha kindral Francisco Franco 1939. kuni 1975. aastani kestnud diktatuuri ajal.

Kataloonial on juba ulatuslik autonoomia haridus-, tervishoiu- ja politsei valdkonnas, kuid selle juhid soovivad autonoomiat suurendada, sest nende hinnangul antakse keskvõimule rohkem, kui sealt vastu saadakse.

2014. aastal korraldas Kataloonia mittesiduva rahvaküsitluse, mille tulemusena toetas 80 protsenti hääletanutest iseseisvust, ehkki 6,3 miljonist hääleõiguslikust inimesest osales vaid 2,3 miljonit.

NB! Pikem taustainfo on loetav allpool, pärast otseblogi akent.

OTSEBLOGI:

 

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

TAUST

Esialgu kell 19 (Eesti aja järgi) algama pidanud kõne lükati rohkem kui tunni võrra edasi.

Iseseisvusmeelsed olid varem ähvardanud parlamendiistungil iseseisvuse ühepoolselt välja kuulutada, kuid Kataloonia hispaanlaste ja Hispaania osaks jäämist toetavate katalaanide meeleavaldused, keskvõimu ja välisriikide surve ning rohked küsimused iseseisvusreferendumi legitiimsuse kohta olid pannud Puigdemonti olukorda, mille puhul polnud veel päeval kaugeltki selge, millise avaldusega ta õhtul lõpuks üles astub.

Märkimisväärseteks sündmusteks, mis võisid iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist pidurdada, olid näiteks nädalavahetusel toimunud rahvarohked meeleavaldused, kus nii katalaanid kui ka hispaanlased toetasid Hispaania koosseisu jäämist või vähemalt rahumeelse dialoogi jätkamist. Nn "vaikiva enamuse" ehk Hispaanias jätkamise toetajate esiletõusust on teinud pikema ülevaate näiteks ajaleht Guardian.

Esmaspäeval aga tegi Hispaania peamise opositsioonierakonna ehk sotsialistide liider Pedro Sánchez avalduse, milles kinnitas, et poliitilistest erimeelsustest hoolimata toetab ta parempoolse valitsuse samme, kui peaks aset leidma Kataloonia iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine või ükskõik milline katse "sotsiaalset harmooniat lõhkuda".

Samuti esines esmaspäeval avaldusega Barcelona linnapea Ada Colau, kes kutsus Puigdemonti üles mitte kuulutama iseseisvust ühepoolselt välja, hoiatades, et see võib ohtu seada sotsiaalse sidususe. 1. oktoobri iseseisvusreferendumi tulemused "ei saa olla kinnitus iseseisvuse väljakuulutamiseks, vaid kätkeb endas võimalust avada dialoog ja rahvusvaheline vahendamine", ütles ta.

Samal ajal on nii Euroopa Liit, sealhulgas ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia, avaldanud toetust Hispaania territoriaalsele terviklikkusele ning seisukohale, et tegu on Hispaania siseasjaga.

Oluliseks asjaoluks on ka üha kasvav majanduslik surve. Mitmed olulised pangad ja ettevõtted on juba teatanud, et kolivad oma tegevuse Barcelonast ära, ning ekspertide kinnitusel ei saa iseseisvuse ühepoolsest väljakuulutamisest tulenevat võimalikku majanduslikku tagasilööki kuidagi alahinnata.

BBC andmetel võis Puigdemont teha avalduse, mille tulemusena hakkab Kataloonia rahvasaadikute jaoks 48-tunnine periood, mille jooksul tuleks iseseisvus välja kuulutada. Teised allikad olid aga öelnud, et Puigdemont teeb "sümboolse" avalduse.

Times võttis kokku Rajoy ja Puigdemonti võimalused

Ajaleht The Times on toonud eelnevate arengute valguses välja kokku neli versiooni, milliseks edasised sammud Kataloonias võivad kujuneda.

1. Parim tulemus Rajoy jaoks

Iseseisvuslaste liidrid on põgenevate ettevõtete ja võimaliku rahvusvahelise isolatsiooni tõttu sunnitud pidurit vajutama ning Puigdemont loobub täielikust ja ühepoolsest iseseisvuse väljakuulutamisest. See samm oleks Hispaania peaministri jaoks selge võit ning õigustaks ka tema senist jäika positsiooni.

Rajoy saaks seejärel alustada läbirääkimisi enda poolt seatud tingimustel. Kõneluste eesmärgiks oleks Katalooniale suurema autonoomia võimaldamine ning Rajoy saaks hiljem öelda, et tal õnnestus natsionalistlikku ohtu edukalt tõrjuda.

Kuna kaoks ka iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise oht, saaks Rajoy ka rõhutada, et ta rahustas maha investorid ja lõpetas praeguse finantspaanika, mille tõttu on juba kaks panka ja kolm suurfirmat teatanud Katalooniast lahkumisest.

2. Halvim tulemus Rajoy jaoks

Kui Puigdemont oma ähvarduse ellu viib ja iseseisvuslased kuulutavad välja iseseisvuse, võib olukord kiiresti kontrolli alt väljuda.

Varem ettevaatlikkusega silma paistnud Rajoy oleks sunnitud vastusamme astuma, tõenäoliselt tuleks tal rakendada põhiseaduse 155. artiklit, millega Madridi keskvõim asub Kataloonia üle otse valitsema ning piirkonnas kuulutatakse välja uued valimised.

Selline tee oleks vastuoluline ning paljud katalaanid peaksid seda vaenulikuks sammuks. Madridi tahte kehtestamine sisaldaks ka rahvuskaardi kasutamist ning tegemist on jõuga, mida kriitikud juba praegu süüdistavad liigses jõu kasutamises 1. oktoobril.

3. Parim tulemus Puigdemonti jaoks

Puigdemontil õnnestub rakendada Madridi-vastasust, mis on pärast 1. oktoobrit tõusnud, ning hoida "iseseisvuse leeki" põlemas ka ilma ametliku ühepoolse iseseisvusdeklaratsioonita.

See tooks kaasa kriitika, et ta üritas läbi suruda vähemuse poolt toetatud seisukohta. Samas aitaks see peatada ettevõtete väljavoolu piirkonnast.

Samuti võimaldaks see talle natuke hingamisruumi ning annaks lootust, et rahvusvaheliselt leiduks Kataloonia iseseisvumisideele toetajaid ka mujalt kui Venezuela praegusest juhtkonnast. Ta saaks jätkata rahumeelsete iseseisvust toetavate meeleavaldustega ning jätta iseseisvuslastest mulje, kui paindumatu Hispaania valitsuse ohvritest.

4. Halvim tulemus Puigdemonti jaoks

Iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist nii, et sellel pole rahvusvahelist toetust ega võib-olla ka katalaanide enamuse toetust, saaks pidada hooplevaks sammuks, mille tulemuseks oleks aga piirkonna senise autonoomia kaotamine. Ükski välisriik ei tunnustaks "iseseisvat Katalooniat". Ettevõtete ja investorite lahkumine muutuks massiliseks.

Kataloonia parlamendis on kaalukeeleks iseseisvusmeelne ja vasakäärmuslik partei

Kataloonia regionaalse parlamendi suurim fraktsioon on iseseisvusmeelsete koalitsioon Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah". Neil on 135-kohalises parlamendis 62 saadikukohta.

Parlamendienamuseks läheb vaja 68 kohta ning seetõttu on Junts pel Sí-d toetamas vasakäärmuslik Kataloonia erakond CUP (Canditatura d`Unitat Popular), kellel on 10 saadikukohta. CUP-i näol on tegu kapitalismivastase, sotsialistliku ja praeguse valitsemissüsteemi vastu meelestatud protestiparteiga, kes on Kataloonia iseseisvumist häälekalt toetanud.

CUP on parlamendis kaalukeeleks ning seetõttu on pidanud selle partei seisukohtadega sageli leppima ka mõõdukamad iseseisvusmeelsed jõud, kellest osa on juba mures pankade ja ettevõtete Katalooniast lahkumise pärast.

Seega oleks osa iseseisvusmeelsetest rahvasaadikutest isegi valmis ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni edasi lükkama, kuid just CUP nõuab piirkonna presidendilt selget, mitte aga sümboolset sõnumit.

Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et 1. oktoobril toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Sisuliselt oli valdav osa Hispaania koosseisu jäämist pooldavatest katalaanidest ja Kataloonia hispaanlastest seisukohal, et tegu on ebaseadusliku referendumiga ning seetõttu nad sellest ka osa ei võtnud.

Hispaania valitsus saatis referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.

Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käis. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat olnud alla kümne.

Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.

Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.

"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.

"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks. 

Kuidas edasi? 

Iseseisvusmeelsetel erakondadel on Kataloonia parlamendis napp enamus ning seetõttu peaks hääletuse tulemuseks olema tõenäoliselt iseseisvuse väljakuulutamine.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.

Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.

Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".

Rajoy on pidanud läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.

Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: