Rootsi politsei uurib, kas taanlasest leiutaja on seotud ammuse mõrvalooga ({{commentsTotal}})

Aallveelaev UC3 Nautilus, Kim Wall ja Peter Madsen.
Aallveelaev UC3 Nautilus, Kim Wall ja Peter Madsen. Autor/allikas: AFP/Reuters/Scanpix

Rootsi politsei asus uurima, kas roostlannast ajakirjaniku Kim Walli mõrvas kahtlustatud taanlasest leiutaja Peter Madsen võib olla seotud ka ühe aastakümneid tagasi toimunud mõrvaga. Selgust võib tuua peagi aset leidev Rootsi ja Taani politsei DNA-proovde andmebaaside ühendamine.

Rootsi politsei hinnangul on ühe 1986. aastal aset leidnud ja senini lahendamata mõrvajuhtumil mitmeid sarnasusi ajakirjanik Walli surmaga, vahendas Yle.

Taani ja Rootsi võimude DNA-andmebaasid liidetakse 1. novembril ning koheselt asuvad kahe riigi ametnikud võrdlema senini lahendamata juhtumitega seoses leitud DNA-tõendeid.

Telekanali TV4 andmetel soovib Rootsi politsei uurida, kas Walli tapmises kahtlustatud Madsenil on seos 1986. aastal toimunud mõrvaga Skåne läänis. Tegemist oli mõrvaga, mille naissoost ohvri keha leiti tükeldatuna. DNA-tõendite võrdlev analüüs peaks saama valmis juba novembri jooksul.

Rootslannast ajakirjaniku Kim Walli surma põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid uurimise käigus tuli ilmsiks, et naist pussitati mitu korda ning ühtlasi leidis politsei mõrvas kahtlustatavale Taani leiutajale Peter Madsenile arvatavalt kuuluvalt kõvakettalt videod, mis kujutavad naiste hukkamist.

Eriprokurör Jakob Buch-Jepsen ütles teisipäeval Kopenhaageni linnakohtus toimunud istungil, et Walli rinnast ja kõhust leiti mitmeid noahaavu. Tema alakõhus oli selliseid haavu 14.

Vigastused sai Wall umbes oma surma ajal või veidi pärast seda. Naise käed, jalad ja pea olid kehast eemaldatud saagimise teel.

Prokuröri sõnul on uurimine viinud ka kõvaketta leidmiseni, mis ilmselt kuulub Madsenile. Sellele on salvestatud videod, kus on näha naiste hukkamist põletamise ja poomise teel ning prokuratuuri hinnangul ei ole videod ilmselt lavastuslikud, vaid kujutavad tegelikult toimunut.

Madsen väitis kohtus, et kõnealusele kõvakettale pääses ligi ka teisi isikuid. Tema kaitsja Betina Hald Engmarki sõnul ei ole põhjust tema klienti kahtlustada ja ta tuleks vabaks lasta.

Madsen on mõrva eitanud ja väitnud, et Wall suri, kui kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Samas leidsid sukeldujad nädalavahetusel ka üles Walli pea ja kaks jalga ning peal polnud vigastusi, mis oleksid kinnitanud Madseni seniseid selgitusi.

Märkimisväärne on ka see, et Madsen on juba politseile valetamisega vahele jäänud.

Sündmused said alguse 10. augustil

Wall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.

Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.

Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.

Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.

Taani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.

Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil, ülejäänud kehaosad aga alles möödunud nädalavahetusel. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.

Leiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.

46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.

Uppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.

UC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: