Läänemere kalapüügimahud said Eesti juhtimisel vastuoludega paika ({{commentsTotal}})

Kalamehed.
Kalamehed. Autor/allikas: Ardi Truija/Pärnu Postimees

EL-i kalandusnõukogu seadis paika 2018. aasta Läänemere kalapüügi piirangud. Eesti juhitud kohtumine kestis pea ööpäeva, kuna ühest küljest oli keeruline leida kompromissi liikmesriikide vahel, kuid teisalt on ülekalastamise osas avaldanud pahameelt ka looduskaitsjad.

"Püügivõimaluste kokku leppimine osutus seekord kõvemaks pähkliks, kui ootasime - liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga kulus kompromissiotsinguteks üle 20 tunni," tõdes kohtumist juhtinud keskkonnaminister Siim Kiisler, kelle kinnitusel on lõplik kokkulepe tasakaalustatud kompromiss keskkonna ja majanduslike huvide vahel.

Keskkonnakaitsjad pole siiski tulemusega rahul, kuna nende sõnul ei lähtu püügimahud teaduslikust soovitusest ning praegune kalastamine pole jätkusuutlik. Seepärast valmistas kolm looma- ja keskkonnakaitsega tegelevat organisatsiooni enne ministrite kohtumist petitsiooni ülekalastamise vastu, millele andis allkirja 84 000 eurooplast. Samuti ümbritsesid nad kohtumispaiga valgusinstallatsiooniga.

Valgusinstallatsioon ministrite kohtumishoone ümber. Autor: Gijs Vanhee/Our Fish

Organisatsioonid tõid välja, et eelmisel aastal seadis nõukogu neljale Läänemere kalavarule kümnest püügipiirangu, mis ületas teadusliku püügisoovituse. Näiteks Läänemere lääneosa tursa kalastuspiirang oli 352 protsenti üle teadusliku püügisoovituse. Sel aastal jätsid ministrid lääneosa tursa püügikvoodi samaks – keskkonnaorganisatsioonide sõnul on see neli korda suurem kogus, kui kõige ettevaatlikum teaduslik soovitus.

Üle soovitusliku piirangu

"Läänemere tursk on meeleheitlikus olukorras, nende arvukus on teisel kõige madalamal tasemel kolmekümne aasta jooksul. Et taastada varud tervislikule tasemele, tuleb Läänemere tursale anda paus ülekasutamisest," ütles ülekalastamise vastu võitleva MTÜ Our Fish programmijuht Rebecca Hubbard.

"See on neljas aasta järjest, kui kalandusnõukogu ministrid on läänepoolse tursa püügipiirangu seadnud oluliselt kõrgemaks teaduslikust soovitusest, olgugi et kalavaru kannatab tugeva ülepüügi all," sõnas Hubbard. "Valitsused järgivad kunagi võimsate kalavarude allakäiguspiraali, millel on tugevad ökoloogilised ja majanduslikud tagajärjed ja mis lähevad vastu EL-i kalandusseadustele ja avalikule arvamusele."

Põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumist juhtis Luksemburgis Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler. Autor: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin kinnitas aga, et teaduslikku soovitust võetakse arvesse. "Kalavarude seisundit monitooritakse ja hinnatakse pidevalt ja sellest lähtuvalt antaksegi soovitused – kui varuga on seis kehv, siis tuleb püüki piirata, kui läheb paremini, siis saab lubada rohkem püüda, aga kindlasti on oluline varu hoidmine stabiilsel tasandil," selgitas ta.

"Näiteks sel aastal otsustas nõukogu suurendada ainult kahe varu püügivõimalusi, ühe kalaliigi püügivõimalus jäi samaks ning ülejäänutel see sootuks vähenes. Järgmisel aastal vaadatakse otsa uutele andmetele ja tehakse uued otsused," ütles Märtin.

Sõnakas Taani

Eesti Päevaleht kirjutas, et Eesti positsiooni eesistujana muutis eriti keeruliseks Taani jõuline käitumine - eriti sellesama läänepoolse tursa osas. Taanlased näisid kahtlustavat, et Eesti üritab eelkõige kaitsta endale tähtsat idatursa püügimahtu ega soovi järele anda Taanile olulises kvoodis.

"Taani on olnud Eesti vastu sõbralik ja andnud Eestile 200 tonni eest Ida-Grööni krevetikvooti, mille te vahetasite palju väärtuslikuma Barentsi mere tursa vastu. Seda vahetust ei pea me enam võimalikuks, kui Eesti jätkab vastuseisu," tsiteeris EPL eelmisel neljapäeval toimunud Eesti ja Taani ametnike kohtumise memo. "Taani teadlased on maailma parimad ja kui vaja, leiavad nad argumendid kõigi Eestit huvitavate varude põhjalaskmiseks," ütlesid taanlased kohtumisel.

Ka keskkonnakaitsjad on kriitilised eelkõige Taani tegevuse suhtes. "Taani ja Saksamaa on Läänemere tursa ülekalastamist õigustanud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vältimisega, kuid suurem osa kvoodist läheb laastavatele traaleritele, mis põhjustavad suurimat keskkonnamõju, teenides samas suuremat kasu kui väiksema mõjuga rannakalurid," kritiseeris Hubbard.

2018. aasta püügipiirangud

Läänemere avaosa räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada püügivõimalusi võrreldes 2017. aastaga 25 protsenti, kuid lõplikuks kokkuleppeks jäi 20-protsendiline tõus. Seega saab Eesti 2018. aastal avaosa räime püüda 25 468 tonni.

Liivi lahe räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 7 protsenti, millega pärast pikki arutelusid lõpuks nõustusid ka liikmesriigid. Eesti saab 2018. aastal Liivi lahest püüda 13 392 tonni räime.

 Tursavaru jaotub Läänemeres kaheks: idaosa ja lääneosa tursk. Lääneosa tursa püügikvoot otsustati jätta 2017. aastaga samale tasemele. Idaosa tursa püügikvoodi osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 28 protsenti, kuid läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku 8 protsendi vähendamises. Seega saavad Eesti kalurid püüda järgmisel aastal 636 tonni idaosa turska ning 54 tonni lääneosa turska.

Nii Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe puhul otsustati püügivõimalust vähendada 5 protsendi võrra. Seega saab 2018. aastal Läänemere avaosas püüda 1919 lõhekala ning Soome lahest 1021 lõhekala.

Kilu osas jäid liikmesriigid nõusse Euroopa Komisjoni ettepanekuga suurendada püügikvooti 1 protsendi võrra. Eesti saab 2018. aastal püüda 30 047 tonni kilu.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: