Tartu esinumbrid tselluloositehast ei poolda ({{commentsTotal}})

Tartu linnapeakandidaatide debatt ETV eetris kulges emotsionaalselt, ent vaatamata sellele saavutati mitmes küsimuses üksmeel. Muuhulgas ei leidunud seitsme kandidaadi seas ühtki, kes avaldanuks tugevat toetust kavandatavale tselluloositehasele praegusel kujul.

Erakondade ja valimisliitude esindajad leidsid, et Tartust, Emajõe ülemjooksult tuleks kõrge reostusetasemega tselluloositehas eemale hoida.

Kandidaatide hinnangul on tehase rahastajad teinud küll kõvasti reklaami, ent puudu on keskkonnauuringud ja analüüsid, mis võtaksid maha hirmu, et uus tehas hakkab Tartut saastama. Seetõttu ei kibelenud keegi tehasele otsesõnu toetust avaldama.

EKRE linnapeakandidaat Indrek Särg soovitas tehase hoopis tihedaima metsastusega Valgamaale rajada, kuivõrd Tartus on metsa Eesti maakondadest kõige vähem, mistõttu poleks see asukohana tooraineks puitu tarvitavale tehasele otstarbekas.

IRL-i linnapeakandidaat Aivar Riisalu küll möönis, et tehast ja sellega kaasnevaid töökohti kui niisugust oleks vaja, ent rõhutas, et kõrge reostusemääraga tehast Emajõe ülemjooksule rajada ei tohi.

Ühistransport vajab kaasajastamist

Üksmeelel oldi ka selles, et Tartu 25 bussiliiniga ühistransport on aeglane ning on piirkondi, kus bussiühenduse intervallid on kas harvad või suisa puudulikud.

Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) möönis, et bussiintervallid vajavad muutmist, see võiks omakorda pannad linlased eelistama busse autodele, mis aitaks kaotada linnas viimasel ajal tooni andvaid ummikuid.

SDE linnapeakandidaat Jarno Laur märkis, et praegu rahuldab Tartu ühistransport vaid neid, kel pole vaja kaugele sõita ehk kel on vaja vaid ühe bussiga lühikest maad läbida.

EKRE linnapeakandidaat Indrek Särg pidas vajalikuks ühistranspordiskeem uutel alustel üles ehitada, kus kõik bussiliinid sõidaksid oma linnaosast kesklinna kokku ja tagasi.EKRE linnapeakandidaat Indrek Särg oma visiooni Tartu uuest ühistranspordiskeemist tutvustamas.

Kalleima kohatasuga lasteaiad

Üksmeelel oldi ka selles, et Tartus on lasteaedade järjekorrad sisuliselt kadunud, ehkki tulemuseks on Eesti kõrgeima kohatasuga lasteaiad.

Järjekorrad kadusid mitmel põhjusel. Jarno Laur (SDE) selgitas, et järjekordade tõttu hakkas linn kruvima lasteaia kohatasu kõrgemale, mille tulemusel ei saanud kõik pered omale ühe või mitme lapse lasteaeda saatmist enam lubada.

Teisalt panid paljud väljaspool linna elavad, ehkki Tartus tööl käivad pered oma lapsed valminud vallalasteaedadesse, kus kohatasu on väiksem, nii et järjekorrad kadusid loomulikul teel.

Valimisliidu Tartu Eest linnapeakandidaat Hannes Klaas selgitas, et kuivõrd lasteaia kohatasu on seotud alampalga määraga, siis tulevast aastast kasvab lasteaia kohatasu automaatselt juba 87 euroni kuus, millele lisandub toiduraha.

Linnapea Urmas Klaas (RE) täpsustas, et tänavusest aastast kehtestas linn teisele lapsele 50-protsendilise kohatasusoodustuse ning pere kolmas laps on kohatasust vabastatud.

Siiski ei tõtanud ükski linnapeakandidaat lubama, et lasteaia kohatasu hinda alndatakse.

 

Aadu Must (KE) leidis, et Eesti riik on hariduse ja kultuuri poolest rikast Tartut alaekspluateerinud, riigi vaade on liiga Tallinna-keskne. Ka sellega kandidaadid nõustusid, nähes Tartus rohkelt potentsiaali.

Vaid Hannes Klaas (Tartu Eest) leidis, et Tartus ei ole piisavalt kultuuriasutusi ja -sündmusi, kuid teised kandidaadid temaga ei nõustunud.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: